Konkurss Otepää uue vallavanema leidmiseks on kujunemas farsiks

Neljapäeval peetud Otepää vallavolikogu istungil valiti teiseks volikogu aseesimeheks Jaanus Raidal. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi viimasel Otepää vallavolikogu istungil volitati volikogu esimeest Jaanus Raidalit läbi viima konkurss uue vallavanema kandidaadi leidmiseks, toimub protsess vähemalt praegu laiema avalikkuse eest varjatult.

Vallavanem Kuldar Veere vastavasisulist kuulutust valla infokanalites jagada ei luba ning hoiatab ka suuremaid väljaandeid, et Otepää vald kuulutuste eest tasuda ei kavatse.
Veere väidete kohaselt ei ole vallavolikogu teinud legitiimset otsust vallavanema konkursi väljakuulutamiseks, sest see lülitati istungi päevakorda viimasel hetkel. Valla põhimääruses on küll kirjas, et «päevakorra eelnõus märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada päevakorda volikogu koosseisu poolthäälteenamusega», mida Veere peab aga kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS) vastuolus olevaks.
«Põhimõtteliselt võib küll volikogu arutada neid päevakorras mitteolevaid küsimusi, kuid nendest aruteludest ei teki õiguslikke tagajärgi loovaid otsuseid,» selgitas Veere volikogu liikmetele saadetud e-kirjas oma seisukohta.

Põhjuseks Raidali puhkus
Volikogu istungil oli vallavanema konkursi punkt päevakorras «aruteluna», kuid sellest sündis «protokolliline otsus», mille legitiimsuses Veere kahtleb. «Juriidilises mõttes on tegu puhtalt eraalgatusega. Sama hästi võiks Jaanus Raidal ka presidendi konkurssi korraldada, kuid kas tema valitud sobivast kandidaadist ka president saaks, on juba iseasi,» sõnas vallavanem. Nii võitlebki Veere praegu selle eest, et konkursi korraldamiseks ei kasutataks valla raha ega valla infokanaleid.
Raidali soovi, kes on palunud kantseleil konkursikuulutused valla nimel laiali saata, pole vallakantselei seni rahuldanud. «Ma olen keelanud kantseleil seda teha, kuna puudub seaduslik alus,» põhjendas Veere.
Vallasekretäri abi Kristina Reigo kinnitas, et nad ootavad vallavalitsuse luba kuulutuste avaldamiseks. Reigo tõi põhjendusena välja aga hoopis selle, et Raidal on praegu puhkusel. «Volikogu esimehe puhkuse katkestamine pole hetkel õigusaktidega kinnitatud,» sõnas Reigo.
Ometi esitas Raidal eelmisel istungil volikogule avalduse oma puhkuse katkestamiseks, mille üle küll istungil hääletust ei toimunud, kuid protokolli märgiti, et «avaldus on võetud teadmiseks».

Hirm töökaotuse ees
Esmaspäeval volikogule saadetud kirjas toonitas volikogu aseesimees Teet Reedi korduvalt, et Raidali puhkust saab katkestada üksnes vallavolikogu oma istungil. «Kordan üle, et seda otsust ei muuda mingilgi moel 30. juunil valla kantseleisse esitatud Jaanus Raidali teade soovist tühistada volikogu otsus Jaanus Raidali puhkuse kohta,» võib lugeda Reedi kirjast.
Ka Reedi toetub KOKSi paragrahvidele, mis nõuavad eelnõude menetlemiseks seda, et need oleksid vähemalt neli päeva enne istungit volinikele tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks välja saadetud. Raidali avaldus sündis aga saalis kohapeal, ilma et see oleks eelnevalt hääletatud istungi päevakorda.
Reedi kritiseerib teravalt Raidali käitumist volikogu esimehena: «Minu jaoks on äärmiselt murettekitav, et volikogu esimees ei suuda demokraatliku Euroopa kombel lähtuda oma tegevuses kehtivatest seadustest, vaid üritab bütsantslikul kombel kehtestada oma suva, kehtivaid seadusi eirates ja sisutühja sõnavahu taha varjudes.»
Jaanus Raidal on oma sõnutsi väljastanud juba 30. juunil konkursi kohta käskkirja, kuid vallakantselei on Veere nõudmisel keeldunud volikogu esimeest teenindamast. Raidal näeb peapõhjusena hirmu töökaotuse ees. «Arvestades Kuldar Veere käitumist vallavanemaks saades, jääksid töötajad tõenäoliselt vastasel korral oma tööst ilma,» sõnas Raidal.

Kes keda teenindab?
Toetudes valla põhimäärusele, leiab Raidal, et vallakantselei peab volikogu teenindama ning seda vallavanem takistada ei tohi. Raidali arvates soovib Veere praegu kümne küünega ametipostist kinni hoida: «Kuldar Veere seisab enda arvates volikogu tahtest kõrgemal ja püüab teha kõik selleks, et ametisse jääda.»
Omalt poolt on volikogu väljastanud Veerele ja abivallavanem Margit Predele seepärast käskkirjaga ka noomituse, mida Reedi aga õigustühiseks peab. «Seda mitte seetõttu, et Raidal on puhkusel ega saa tööülesandeid täita, vaid selle pärast, et võimude lahususe printsiibist tulenevalt ei ole valla kantselei ja muude allüksuste töötajad volikogu esimehe alluvad.»
Reedi ja Veere poolel on praegu ka vallasekretär. Vallavanem on pöördunud mitteametliku selgituse saamiseks e-posti teel puhkusel oleva maasekretäri poole, kes edastas kirja vastamiseks õigustalituse juhatajale.
«Meile saadetud esialgsete dokumentide põhjal võib eeldada, et Raidali esitatud avaldust puhkuse aja muutmiseks pole volikogu istungi päevakorda ametlikult võetud. Samuti ei nähtu volikogu protokollist, et oleks võetud vastu otsus Raidali puhkuse muumise kohta,» lisas maavalitsuse avalike suhete juht Kaja Mõts. Raidal rõhub aga viimase istungi protokollile, milles arutelu toimumine on ära märgitud.

Avaldusi laekunud pole
Algselt plaaniti Veerele umbusaldust avaldada augustikuisel korralisel volikogu istungil, kuid segadus konkursiga on sundinud Raidali sõnutsi plaane muutma. «Tuleb välja, et väärikust Kuldar Veerel ei ole ning vallavanema konkursi õnnestumiseks tuleb korraldada ikkagi erakorraline istung,» sõnas Raidal. Tema soov oli, et istung toimuks juba täna, 10. juulil, kuid kuna volikogu esimees on ametlikult puhkusel, siis seda soovi ei rahuldatud.
Järgmine istung on 17. juulil ja seal on esimese päevakorrapunktina kavas Raidali puhkuse katkestamine. Seejärel saab vallavanema leidmise konkurss, mis kestab kuni 4. augustini, loodetavasti juba harjumuspäraselt jätkuda. Praegu ühtegi avaldust vallavanema ametikohale laekunud ei ole.