Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas inimesel on võimalik oma mälu parandada?

Kui šokolaadi söömine ergutab mõttetegevust lühiajaliselt, siis ristsõnade või muude peamurdmist pakkuvate ülesannete lahendamine tõotab pikemaajalist kasu. FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Paljude õpilaste ja tudengite suur soov on omada suurepärast mälu, et koolis õpetatavad teadmised saaksid lihtsa vaevaga selgeks. Vanemad inimesed jällegi sooviksid, et nende mälu oleks sama hea kui nooruses. Mida on aga võimalik ära teha selleks, et meie mälu oleks parem?

Tellijale Tellijale

Mis on üldse mälu? Lihtsustatuna võib öelda, et see on võime infot salvestada ja taastada. Mälu võib jaotada tinglikult kolmeks: sensoorne ehk meelte või tajuga seotud mälu, lühimälu ja püsimälu.

Sensoorne on seotud kõige sellega, mida katsume, haistame, näeme ja maitseme. Tegu on väga lühiaegse mäluga – kõigest mõni sekund.
Lühimälu – sisuliselt samatähenduslik kui töömälu – tagab ajutise salvestamise ja manipulatsioonid infoga. Ka lühimälu on lühiaegne – umbes 30 sekundit.
Püsimälu maht on aga suur ja kestus pikk. Rääkides mälust, mõtlevadki inimesed tavaliselt just püsimälu peale. Püsimälu aitab meil õpitut meeles hoida.

28.07.2021 01.08.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto