Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/07/11/3193563t1h8c2a.jpg)
Pühajärve kaldal võis aastaid suviti kohata elurõõmsat abielupaari. Nüüd on Taageperade paarisrakend purunenud ja elurõõmgi asendumas tuimusega. Pärast abikaasa Mare surma on professor Rein Taagepera ainult paaril korral tagasi Poslovitsale sattunud. «Meenutab liiga palju Maret,» põhjendab mees, kes sel nädalal tütre perega suvekodu väisas.
Taageperad sattusid Pühajärvele laulva revolutsiooni ajal. Koht oli Marele nii meeldinud, et ta võttis nõuks tingimata siia suvekodu rajada. Kui siis 1993. aasta sügisel ilmus Postimehes vana aidahoone müügikuulutus, ütles Mare abikaasale resoluutselt: «Osta ära.» «Ise ta sõitis seejärel Californiasse ja jättis minu ostutehinguga tegelema,» meenutab Taagepera 20 aasta tagust aega.
Nii sattus professorihärra pisut juurtele lähemale, sest tema vanaisa vanaisa oli pärit Valgamaalt. Taagepera mõisapreili võttis professori esiisa Märdi aga 1805. aastal kaasa Aru mõisasse Elva ligidal ning kontakt kaugel elavate vendade-õdedega kadus. Ainsaks sidemeks kunagise elukohaga sai perekonnanimi, mille Märt nimede panemisel võttis.