Kaotusvalu viis Rein Taagepera elust erutustunde

Rein Taagepera näitab õiget vikati luiskamise tehnikat, mida õpetas talle naabrinaine Poslovitsal. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Pühajärve kaldal võis aastaid suviti kohata elurõõmsat abielupaari. Nüüd on Taageperade paarisrakend purunenud ja elurõõmgi asendumas tuimusega. Pärast abikaasa Mare surma on professor Rein Taagepera ainult paaril korral tagasi Poslovitsale sattunud. «Meenutab liiga palju Maret,» põhjendab mees, kes sel nädalal tütre perega suvekodu väisas.

Taageperad sattusid Pühajärvele laulva revolutsiooni ajal. Koht oli Marele nii meeldinud, et ta võttis nõuks tingimata siia suvekodu rajada. Kui siis 1993. aasta sügisel ilmus Postimehes vana aidahoone müügikuulutus, ütles Mare abikaasale resoluutselt: «Osta ära.» «Ise ta sõitis seejärel Californiasse ja jättis minu ostutehinguga tegelema,» meenutab Taagepera 20 aasta tagust aega.
Nii sattus professorihärra pisut juurtele lähemale, sest tema vanaisa vanaisa oli pärit Valgamaalt. Taagepera mõisapreili võttis professori esiisa Märdi aga 1805. aastal kaasa Aru mõisasse Elva ligidal ning kontakt kaugel elavate vendade-õdedega kadus. Ainsaks sidemeks kunagise elukohaga sai perekonnanimi, mille Märt nimede panemisel võttis.

Muide, Taagepera nimi kestab edasi ka Ameerikas, sest tütred on abielludes otsustanud säilitada isanime.