Valgamaa päästjad kustutasid nädala jooksul kolm metsapõlengut

Teisipäeva pärastlõunal tegelesid päästjad Mustumetsas veel üksikute kollete kustutamisega. Selleks kasutati peamiselt Valga komando ATVd. Foto: Rein Säinas / Valgamaalane

Viimase nädala jooksul on päästjad pidanud Valgamaal kustutama juba kolme metsapõlengut. Ilmajaam tuleohu vähenemist lähipäevadel ette ei näe.

Kui reedel põles Tõlliste vallas Korijärvel 50 x 50 meetri suurune maalapp, siis esmaspäeval ja teisipäeval tuli päästjatel Õru vallas Mustumetsa külas kustutada ligi kahe hektari suurust metsanoorendikku. Ulatuslikust metsatulekahjust jäi puudu väga vähe, ent õnneks läks Valgamaa pritsimeestel esmaspäeval kella 21 paiku korda põleng kontrolli alla saada, enne kui tuleroaks oleks langenud vana mets.

Hullemast aitas seekord päästa põlengupaiga lähistel asuv kõigile nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, mille oli sinna hiljuti rajanud metsatervendusega tegelev firma. Õru vallavanem Agu Kabrits tõi tiigi rolli eraldi esile: «See on väike tiik, mis nüüd hädaolukorras käiku läks ja end igati õigustas.»

Teisipäeva pärastlõunal toimetasid päästjad sündmuskohal teist korda – seekord tegeleti peamiselt järelkustutamisega. Kuuma ilma tõttu oli päästeameti häirekeskusele kell 15.53 saabunud teade, et mets põleb taas lahtise leegiga. Kohale sõitsid Valga ja Tõrva päästjad ning Sangaste tuletõrjeühingu vabatahtlikud.

Süttis ilmselt suitsukonist

Eelmisel õhtul oli kustutamistöödesse kaasatud aga peaaegu kogu maakonna päästevõimekus, sest kohal olid ka Otepää päästjad. Abijõude saabus isegi Tartumaalt: tegu oli Elva päästjate ning Rõngu vabatahtlikega.

«Eile (esmaspäeval – H. K.) pandigi nii suur mahv peale, hoolimata sellest, et suurt tulelõõma polnud. Kui see aga oleks tekkinud, võinuks juba hilja olla,» põhjendas Sangaste vabatahtlike päästekomando liige Rein Areng puhkehetkel päästjate arvukust.

Teisipäeval oli päästjatel kergem päev, sest metsas toimetati Valga päästjate ATVga, mis oli väiksema veekulu tõttu sobilik üksikute kollete kustutamiseks. «Suuri voolikuliine pole hetkel mõtet maha kerida,» põhjendas Areng. Samas oli ta pigem veendunud, et sellise ilma jätkudes ei jää see viimaseks korraks, kui päästjatel tuleb Mustumetsa välja sõita. Teisipäevasele põlengule suudeti kell 17.55 siiski piir panna.

Päästjad ei osanud kindlalt öelda, millest metsapõleng alguse sai, kuid suure tõenäosusega põhjustas selle mõne suitsulembese marjulise või seenelise hooletus. «Ju nad pillasid ettevaatamatult koni ja nii see põleng tekkis,» usub vallavanem Kabrits.

Puhkepausil olnud päästjad lisasid, et ilmselt kõndis süüdlane rahulikult minema ega teagi ise, et ta sellise jamaga hakkama sai. Ka Korijärve metsapõlengu arvatav süüdlane on hooletu korilane.

Tuleoht metsades püsib

Kuumalaine peaks kestma vähemalt nädala lõpuni ning kohatisi vihmahooge nädalavahetusel ei pruugi igale poole jaguda. «Need on hoovihmad, mis üldist tuleohtu ei vähenda,» selgitas sünoptik Taimi Paljak. Tema hinnangul vajaks Valgamaa selleks vähemalt nelja-viie millimeetri jagu ühtlasi sademeid.

«Praegune kuumus kuivatab väga jõudsalt maapinda ning ümbritsevat. Seetõttu on kõrged männimetsa alused eriti tuleohtlikud,» hoiatas Paljak metsas käijaid.

Hõlpu võiksid tuua alles uue nädala alguses saabuvad sajupilved. Praegu on riiklik ilmateenistus märkinud Valgamaa keskmise tuleohtlikkusega piirkonnaks, kuid Paljaku sõnutsi ei maksa neid andmeid puhta kullana võtta, sest need näitavad olukorda vaatlusjaamade juures.

«Kui jaama ümbruses on olnud palju sademeid, mõjutab see piirkonnale määratud tuleohu klassi, kuigi sealsamas võib leiduda alasid, kus üldse pole sadanud,» täpsustas Paljak. Ilmajaam määrab tuleohu indeksi õhutemperatuuri ja õhuniiskuse defitsiidi vahelise seose põhjal.