/nginx/o/2014/08/07/3259493t1h903a.jpg)
Eesti juurtega, kuid välismaal sirguvad lapsed said sel suvel osaleda kolmes laagris, mis mõeldud eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks. Neist viimane kestab 13. augustini.
Noored õpivad suvelaagrites eesti keelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keelelaagrites saavad 13–18aastased Eesti päritolu, kuid välismaal elavad parandada eesti keele oskust, suhelda eestlastest eakaaslastega ning viibida Eesti kultuuriruumis. Päevakava on sarnane tavalistele suvelaagritele: kavas on ühistegevused, sportlikud ettevõtmised ning ekskursioonid huviväärsuste juurde.
Esimene laager Viljandimaal Venevere puhkekeskuses oli mõeldud lastele, kes oskavad vähe või ei oska üldse eesti keelt. Teises laagris Valgamaal Marja talus osalesid edasijõudnu tasemel eesti keelt valdavad lapsed. Vabalt eesti keelt rääkivatele lastele mõeldud laager algas Veneveres 3. augustil.
Laagrites veedab tänavu suve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist, osalejad valis MISA kandideerinute seast välja kevadel. Taotluste vaagimisel võeti arvesse noore eesti keele oskust, motivatsiooni, vanust, elukohta ja varasemaid laagris osalemisi.
Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid rahastavad haridus- ja teadusministeerium ning kultuuriministeerium rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) kaudu. Laagrite läbiviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus, korraldab MTÜ HeadEst.
Laagreid korraldatakse juba 13. aastat.