:format(webp)/nginx/o/2011/09/13/748290t1ha93c.jpg)
Turu-uuringu firma Nielsen niinimetatud tühja paki uuringu kohaselt kandis 20,6% leitud sigaretipakkidest võõramaiseid maksumärke ja tervisehoiatusi. Suurem osa salasigarette, millel puudusid Eesti maksumärgid, olid originaaltooted Venemaalt või Valgevenest, kuid siiski on võltsitud toodangu maht kahekordistunud.
Salakauba tarbimine on suurim Kohtla-Järvel (45% leitud tühjadest pakkidest), Valgas (43%), Narvas (42%), Jõhvis (35%) ja Maardus (33%).
Salasigarettide hulk on mõnevõrra vähenenud enamikes problemaatilistes linnades, välja arvatud Valgas (4% tõus) ning Sillamäel, kus see on olnud muutumatu. Võrreldes uuringut 2013. aasta teisel poolaastal läbi viidud uuringuga, on üleriigiline tulemus sisuliselt sama, näidates ainult 0,1% langust.
«Vaatamata sellele, et poole aastaga pole olukord muutunud, on see oluliselt paranenud võrreldes 2013. aasta esimese poolega, mil üleriigiline salaturu osa oli 24%. Muudatused seadusandluses ning maksu- ja tolliameti uued meetodid võitluses salaturuga on aidanud seda koomale tõmmata. Meetmete kasutamist tuleb kindlasti jätkata ning neid peavad jätkuvalt toetama nii valitsus kui ka turuosalised,» kommenteeris Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esinaine Aili Herkel.
Endiselt tuleb suurem osa salakaubast Venemaalt, kust pärines pool leitud pakkidest. Üle kolmandiku salakaubast saabus Eestisse Valgevenest.
Võrreldes seda aasta tagasi läbi viidud uuringuga, suurenes Valgevenest pärit salasigarettide turuosa 10% võrra ning Venemaalt pärineva toodangu osa langes 15%. 10% leitud pakkidest olid maksuvabad.
Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke, kuid ka võltsitud toodangut.
Võltsitud sigarettide turu kasv on Eestis uus nähtus. Viimase kahe kvartali jooksul leitud võltsitud sigarettipakkide arv enam kui kahekordistus – 0,7% pealt leitud pakkidest eelmise aasta neljandas kvartalis 1,7% peale käesoleva aasta teises kvartalis.
Ilma Eesti maksumärgistuseta sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab sama kaubamärki, mida müüakse
seaduslikul turul ning et ainus vahe on maksumärk ja tervisehoiatus. Tegelikult teevad võltsitud sigarette tihti kurjategijad, kes lihtsalt kopeerivad pakendi disaini. Nendele toodetele mingit kvaliteedijärelevalvet ei teostata ning need kujutavad endast tarbijatele teadmata ohtu.
Tulemuses näeb positiivset ka Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonnajuhataja Ants Kutti. «Arvestades seda, et aasta alguses tõusis tubakaaktsiis, oli salaturu osakaalu püsimine eelmise kvartaliga samal tasemel rahuldav tulemus. Siiski on MTA eesmärk vähendada salasigarettide turgu poole võrra ja selles suunas me ka iga päev töötame,» rääkis Kutti.
«Selle aasta esimesel poolel on piiripunktides avastatud salasigarettide arv vähenenud peaaegu 50% võrra. Ühelt poolt on see tõhusa ja järjepideva kontrolli tulemus piiripunktides, teiselt poolt aitasid tulemust saavutada eelmise aasta lõpus jõustunud uued piirangud aktsiisikaupadele, mille kohaselt saab maksuvabalt üle piiri tuua kaks pakki sigarette esimesel ja teisel saabumisel kuus,» ütles Kutti.
Sõltumatu turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikul 14.–23. aprillini.