Kuuendale Valga militaarfestivalile tuleb sõjaajalooklubisid rohkem kui varem. Kõige suuremad huvilised on venelased.
Militaarfestivalile tunglevad eriti venelased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku saabub Valka rekordiliselt 41 sõjaajalooklubi ligi 500 liikmega. Uus riik on Austria. Varasematest käijatest on kohal Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Poola, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa klubid.
Venemaalt on seni olnud ka kõige rohkem huvilisi, sealt peaks saabuma 20 klubi. «Nemad panid ennast juba varakult kirja. Tänaseks on veel paljud klubid (teistest riikidest – M. V.) ühendust võtnud ja tulla soovinud. Oodatud on kõik riigid, kui vaid suudaksime neid vastu võtta,» nentis festivali korraldaja Meelis Kivi, kes loodab, et järgmisel aastal on suurem nii eelarve kui näidislahingu plats, et rohkem osalejaid vastu võtta.
Kuperjanovi jalaväepataljonist tuleb 160 sõdurit, kes panevad neljapäeval ka rahvusvahelist sõjameeste laagrit üles. Kuperjanovlased jäävad eraldi laagritsooni, mida pole varem olnud. Ka näeb neid paraadil.
Paraadi ajal saadab sõjamehi helikopter, mida näeb ka päev varem, reedel festivali avamisel staadionil. Paraadi ajaks oodatakse ülelendu tegema ka NATO hävitajaid, kuid nende tulekus ei saa olla täiesti kindel, sest nad võivad saada muid ülesandeid.
Avamine staadionil
Reede õhtul on staadionil festivali avamine, näeb jõustruktuuride esitlusi ja kaitseväe orkester annab kontserdi. Valga muuseumis saab vaadata stereofotosid Vabadussõja mälestusmärkidest, Jaanikese lasketiirus peetakse maha võistlus «AK karikas». Päeva lõpetab Jõekääru kontsert Pedeli poolsaarel.
Laupäeval jätkub festival vanavaralaadaga, pärastlõunal näeb tänavatel ajaloolistes mundrites marssivaid sõjamehi ja nende tehnikat.
Õhtune näidislahing on sel aastal taas Transpordi tänaval, eelmisel korral oli see Jaanikeses. Kivi rõhutas, et tegelikult hoitakse jätkuvalt silmad lahti, et järgmiseks festivaliks uut lahingukohta leida. Ka nentis ta, et Jaanikeses oli inimestel lahinguväljal toimuvat mugavam jälgida ja sõjameestel rajatisi püstitada.
Kolmapäeval alustati lahinguväljal rajatiste püstipanemist, neljapäeval käib kaevikute tegemine ja suurtükipositsioonide rajamine.
Muide, eelmise aasta näidislahing sai linti, kui filmitegijad Elmo Nüganen ja Kris Taska filmisid Valgas linateose «1944» esimesi kaadreid. Kivi teada peaks filmimaterjal koos olema 20. augusti paiku.
Laupäeva lõpetab militaarteemapargi õuel kontsert «Tähed militaartaevas», kus esinevad Smilers, Grete Paia ja Gerli Rosenfeld. Laagris esineb samal ajal klubidele ansambel Untsakad.
Pühapäeva hommikul on Barclay de Tolly mausoleumi ühiskülastus ning 1944. aasta lahinguid tutvustava välireklaami avamine Kärel Helme ja Hummuli valla piiril. Peale selle on Kärel lahinguid tutvustav ajalooseminar ja jalutuskäik.
Rahapuudus kummitas
Järjest suuremaks kasvava festivali toimumine oli üldse küsimärgi all, sest rahastamisel hüppasid alt nii kultuuriministeerium, põhjendades seda ürituste mittetoetamisega, kui hasartmängumaksu nõukogu. Appi tuli lõpuks integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed (MISA), mille projektist anti festivalile 16 100 eurot.
Eelmisel aastal käis festivalil hinnanguliselt 15 000 külastajat. Kivi usub, et tänavu on arv suurem.
«Oleme käinud paljudel messidel Eestis ja väljaspool, kus tekkinud väga soe tunne. Kui püüad reklaamilehekest ulatada, juba öeldakse, et kavatsetakse festivalile tulla,» sõnas Kivi.