Augustis alanud vähipüügihooaeg on keskkonnainspektorid toonud jõgede-järvede kallastele. Paari nädala jooksul on Valgamaal avastatud üle kümne röövpüügijuhtumi.
Röövpüüdjad kasutavad keelatud võtteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo juhataja Tanel Tiirats märkis, et vähipüük on aasta-aastalt muutunud populaarsemaks. Paraku on jätkuvalt levinud ka röövpüük, see tähendab püük vastava loata, keelatud püügiviisi kasutamine või alamõõduliste vähkide püüdmine.
Vähkide püüdmiseks tuleb keskkonnaametilt taotleda kalastuskaart, mis väljastatakse üheks ööpäevaks kuni viiele püügivahendile. Taotlusi saab esitada nii kirjalikult kui interneti teel.
Load välja müüdud
Eilse päeva seisuga olid Valgamaal kõik interneti kaudu väljastatavad load välja müüdud. Kõige rohkem on neid väljastatud Väiksele Emajõele ning Aheru ja Nõuni järvedele. Seejuures on lubatud püügivahendid konkreetselt määratletud – need on vähimõrd ja vähinatt.
Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo vaneminspektor Kristi Melk nentis samas, et jätkuvalt on levinud vähkide püüdmine käsitsi taskulambi valgel. «Eelnevalt pannakse kalda äärde sööt ja siis püütakse vähke sealt käsitsi,» kirjeldas Melk üht levinud õigusrikkumist.
Lisaks käsitsi püüdmisele on protokoll koostatud loata püügivahendi püügile asetamise eest ning inspektorid on leidnud ka tuvastamata püügivahendeid. «Ööl vastu 7. augustit eemaldasime Aheru järvest näiteks kaks selguseta kuuluvusega vähimõrda,» tõi Melk näite. Vähipüüdjad peavad püügivahendi tähistama 10 × 10 sentimeetrise poiga. Selle peale peab olema märgitud püüdja isikukood, mille alusel inspektorid püüdja isiku tuvastavad.
Kopsakad trahvid
«Kaks nädalat tagasi tabasime Aheru järve äärest kolm isikut, kes püüdsid vähke käega. Neile koostati väärteoprotokoll,» meenutas Melk viimaseid tõsisemaid rikkumisi.
Maksimaalne rahatrahv röövpüügi eest on kuni 1200 eurot. Sellele lisandub keskkonnakahju, mis ühe vähi eest 10 eurot. See korrutatakse omakorda viiega, kui tegemist on tõsise rikkumisega, mis tähendab keelatud viisil või alamõõduliste vähkide püüdmist.
Vähipüüdjatel tuleb hoolikalt jälgida ka, et kõik kaldale toodud vähid oleksid mõõdus ehk nende pikkus otsaorgist laka lõpuni ei tohi olla alla 11 sentimeetri. Seejuures toonitas Melk, et alamõõdulisi vähke ei tohi kaldale tuua isegi sorteerimiseks. «Võimalik on kasutada pealampe, taskulampe ja mobiiltelefonide valgustust, mis võimaldavad seda kõike teha veekogul,» põhjendas Melk.
Praegu on keskkonnainspektsioon maakonnas tuvastanud üle kümne rikkumise, millest enamik toime pandud Aheru järvel. Melk tänab tähelepanelikke kaaskodanikke, kes kahtlasest tegevusest inspektoritele teada on andnud. Kuna ametlik püügihooaeg kestab 31. augustini, ootab inspektsioon jätkuvalt sellesisulisi teateid.