Vihmahood pidurdavad viljakoristust, peale selle on vilja hind põllumeestele liiga madal.
Valgamaa põllumees: Venemaa käigud mõjutavad börsil vilja hinda oluliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sangaste vallas asuva OÜ Kesa-Agro juht Venda Vihmann tõdes, et parim aeg vilja koristamiseks on möödas. «Koristame seda, mis võimalik. Talinisu ei saa võtta, sest vihmaga imab see niiskust palju sisse, ning see ei kuiva nii kiiresti kui oder, mida täna (reedel – M. V.) võtma hakkasime. Nisu tahab vihmade vahel vähemalt üks päev kuiva ilma – siis saab seda võtta.»
Samal ajal on ootamatult kätte jõudnud talikülvi aeg. «Valmistame talviljapõldusid ette, veame läga, künname ... Peaks ka põhku pressima. Vahepeal tuleb veel magada. Kui on vihmasem ilm, saab rohkem magada, aga kui ilusam, siis vähem,» rääkis Vihmann.
Peen kunst
Helme valla põllumees Ain Juurikas kuivatas eile hernest. Veel on tal põllul nisu, samuti oder. «Hernes on praegu maadligi, seda on raskem kätte saada. Nisuga on lihtsam,» ütles Juurikas. «Kui teraviljaga võrrelda, siis sama niiskuse juures läheb herne kuivatamisele rohkem aega. See on peen kunst.»
Kui palju vilja õnnestub ööpäeva jooksul kuivatada, oleneb juba vilja niiskusest. «Ühe ööpäeva jooksul võin saada ühe kuivatitäie vilja, aga ka viis või kuus,» lausus ta.
Juurikas alustas viljakoristusega juuli lõpus. Praeguseks on pool tema põllulappidest viljast puhas. Nädala jagu on ilmataat aga kostitanud põllumeeste põlde vihmahoogudega, mis aeglustab töid. Siiski õnnestus Juurikal üleeile kombainiga põllul keskpäevast õhtul üheksani olla. Ometigi tekkisid pausid. «Kombain lagunes vahepeal ära, sai sellega tegeleda. See juhtub ju siis, kui kõige kiirem on,» muigas Juurikas.
Kohe pärast vihma ei saa põllul tööd teha. Kõige parem on vilja koristada, kui ei ole piiskagi sadanud. Hakkama saab vajadusel ka siis, kui viis-kuus tundi viimasest vihmahoost möödas.
Juurikas nentis, et sel aastal on vilja hind häirivalt madal, seega põllumehed kindlasti rõõmust ei hõiska.
Oma roll idanaabril
Vihmanni sõnul pole veel kindel, kas vilja hind on oma madalseisu saavutanud või võib see veelgi rohkem kukkuda. Ta oletab langusvõimalust poliitiliselt tundlikule ajale viidates.
«Langeb, kui kriis tekib. Kui ei ole enam vilja ostjat. Venemaa mõjutab vilja hinda börsil päris oluliselt,» põhjendas ta. «Viljamüük on börsil, hind muutub iga päev. Kui teaks, kas madalseis käes, oskaks otsuseid teha. Kui vaid teaks, kas kohe müüa, või kui teaks, et näiteks kevade poole hind tõuseb, müüks hoopis siis. Põllumees peab alati otsustama, kunas ja millise hinnaga oma saagi müüb.»
Vihmann selgitas, et iga muutus nii Venemaal kui USAs, nagu igas suuremas põllumajandusriigis muudab kohe hindu börsil. «Piisab sellest, kui Putin ütleb, et Venemaal on kehv või super saak – börsihinnad muutuvad.»
Ka see, et Venemaa keelas
Euroopast toiduainete sisseveo, mängib Vihmanni arvates oma rolli. «Otse loomulikult mõjutab – tekitab börsil ülepakkumise. Mingi osa turust kaob ehk siis hinnad lähevad alla,» lausus Vihmann, nentides, et mingil määral on Venemaa teravilja teistest riikidest sisse ostnud.
Jaan Bachmann Valgamaa Põllumeeste Liidust rääkis, et sellel aastal on viljasaak hea. «Kui vihm jätkub, siis kerge ei saa olema. Mida niiskemaks ilmad lähevad, seda suurem on vilja niiskusprotsent. Kuivatamiskulud tõusevad,» märkis Bachmann veel. «Elu teeb raskemaks, et varsti tulevad erinevad külvid ka kaela. Natuke palju tööd korraga. Tõsisemad vennad saavad ikka hakkama – kui tehnika ja tahtmine kõvem.»
Paljudel ei ole kuivatid väga võimsad. «Kui saakski järjest vilja võtta, siis kuivati ei jõua nii kiiresti kuivatada.»
Ain Juurikas ütles seepeale, et põllumees peab lihtsalt nutikas olema, kui tehnika ei ole piisavalt võimas. «Tuleb tellida auto ja kasutada teisi kuivateid üle riigi. Rumal oleks ilusat ilma mitte kasutada. Põllumees peab hakkaja olema.»