iDeal kampaania

Seakatk desoainete müüki suurendanud pole

Valga loomakliinikus pole loomaarst Jaan Luha väitel seakatk ostupaanikat põhjustanud. Praegu soetavad desoaineid kliinikust pigem lätlased, kelle kodumaal haigusjuhte juba üle saja.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Valgast kõigest 50 kilomeetri kaugusele jõudnud sigade Aafrika katk pole masse Valga loomakliinikusse desinfitseerivaid aineid ostma toonud. Pigem käivad neid soetamas lätlased.

Valga loomakliiniku loomaarst Jaan Luht pakub, et viimase kuu jooksul on müügiks läinud viis-kuus desotoodet. «Läti poolelt on rohkem käidud küsimas, sest seal on desoained kas otsas või pole poes saadaval.»

Lisaks lätlastele on desoainete vastu huvi tundnud mõni loomaarst. Luhta vähene huvi ei üllata, sest suuremad seafarmid muretsevad vajalikud tooted mujalt.

«Kui sigu ei ole ja pole tegu jahimehega, siis ega see tavainimest puuduta,» tõdes Luht. Seakatku mõju tunnetab inimene tema sõnul poe lihaleti juures. «Muidu on keskmisel kodanikul sellest ükskõik – see pole mingi Ebola viirus.»

Surnud loomast tuleb teada anda

Ometi soovitab temagi metsas surnud looma nähes sellest kindlasti veterinaarkeskust või piirkonna loomaarsti teavitada. Loomulikult võib ka metssea väljaheite peale astunud marjuline potentsiaalseks katku levitajaks osutuda, kui ta samade jalanõudega järgmisse metsa liigub. Luha meelest viib see absurdini: «Kus see seeneline või marjuline kummikuid ikka leotama hakkab?»

Riiete ja jalanõude desinfitseerimiseks kasutatakse universaalseid vahendeid, mida pruugiti ka suu- ja sõrataudi ohu tõkestamiseks. Luha sõnutsi kõlbab vastav desoaine ka keldri või kaevu puhastamiseks. «Piserduspudeli, survepesuri või käsipumba abiga kantakse lahus asjadele, mis loomadega kokkupuutes olid,» kirjeldas Luht protseduuri.

Tema hinnangul on Eesti suurfarmides, kus on üle 1000 looma, kasutusel väga ranged ettevaatusabinõud. Näiteks Eksekos toimub riidevahetus sigalasse sisenemisele eelnevalt just selleks ette nähtud ruumis.

Muret teevad üksikute sigade pidajad

Pigem tunneb Luht muret väiksemate seakasvatuste pärast. Karula ja Taheva valla volitatud loomaarstina on Luht käinud kõik sealsed seapidajad läbi, sigade Aafrika katkust rääkinud ning infovoldikuid jaganud. Samas ei meeldi talle asjaolu, et PRIA registris peavad sead olema 1. mai seisuga. «Kui inimene võtab sea hiljem, mille jõuluks ära tapab, sei peagi ta sellest PRIA-le teavitama,» näeb Luht siin ohtu.

Üldiselt suhtub Luht katku leviku peatamisse skeptiliselt, öeldes, et haigus jõuab siia nii või teisiti. Kuna levik sõltub loomade arvukusest, toetab Luht Valgevene lähenemist, kus metsad kütiti metssigadest tühjaks. Ka siin varitsevad aga ohud – näiteks ajab ajujaht metssead liikvele. «Samas on kuulda olnud plaanist kasutada jahipidamisel summuteid,» pakkus Luht välja ühe lahenduse.

Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon. Eelmise nädala seisuga on Lätis seakatk tuvastatud 56 metsseal ja 59 koduseal ning haiguse leviku tõkestamiseks oli selle nädala keskpaigaks naaberriigis tapetud üle viiesaja kodusea.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles