Käärikul on käimas Metsaülikool

Kääriku spordikeskus Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tänavune Metsaülikool, millel teemaks «Kunstid – parim enne möödas?», sai kolmapäeva õhtul Valgamaal Otepää vallas Käärikul avapaugu kunstiteadlase Jaak Kangilaski ülevaatega kunsti mõiste ajaloost ja sellest, kuhu on meie arusaamine kunstist ja selle tähendusest jõudnud.

Kokkuvõtvalt võib tema hinnangul öelda, et kaunite kunstide süsteem on muutunud oluliselt tolerantsemaks erinevuste suhtes, samal ajal on toimumas kõrg- ja popkultuuri lähenemine.

Metsaülikooli selleaastase kunstiteemalise programmi esimese päeva juhatas sisse filosoof Tõnu Viik mõtetega kunsti vajalikkusest. Vaadeldes teemat mittekunstniku vaatenurgast tõi ta välja kunsti eesmärgid neljal teljel: pedagoogiline ja ideoloogiline mõju, meelelahutus ning elukeskkonna kujundamine.

Viigi loengu kokkuvõttes on kunstil tähendusi loov funktsioon, tihendades meie elu tähenduslikkust ning rikastades meie kommunikatsiooni.

Järgnes paneelarutelu, millega liitusid ajaloolane Marek Tamm, helilooja Märt-Matis Lill ning filosoof ja muusik Roomet Jakapi. Paneeli läbis metafoor pestud ja pesemata porgandist ning tänane vajadus laiemale publikule «pesemata porgandi» omadusi ja vajalikkust selgitada. Tõdeti, et kaunite kunstide elitaarsuse murenemise ajal on kaasaegse kunsti vahendamine ja selle mõistmiseks laiemale publikule vahendite pakkumine väga oluline.

Metsaülikool jätkus keskusteluga sel teemal, kuidas mõjutab ühiskonnas toimuv kunsti ja vastupidi. Teema avas omapoolse ettekandega kultuuriminister Urve Tiidus, kes tegi ülevaate Eesti kultuuripoliitika fookustest lähiaastail. Panelistid, kultuuriajakirjanik Urve Eslas ja Sirbi endine peatoimetaja, Eesti Rahva Muuseumi välis- ja avalike suhete juht Kaarel Tarand, adresseerisid kriitiliselt küsimusi loomeinimeste sõltuvusest riigivõimust.

Tiiduse kinnitusel on loovuse arendamiseks eelduste loomine iga edumeelse ühiskonna oluline ülesanne. Minister rääkis, et riigieelarvest rahastatakse kultuuri igal aastal umbes 60 miljoni euroga, millele lisanduvad erinevad fondid, kus lõviosa rahast pärineb kultuurkapitalist. Ta kinnitas ka, et piiritagune huvi Eesti kunstnike loomingu vastu kasvab kiiresti ja sellega koos ka kunstieksport.

Kaarel Tarandi hinnangul on Eestis nii poliitilise klassi ja avaliku teenistuse kõrgemad kihid kui meedia ja majanduse eliit tänase olukorraga rahul. «See on seltskond, kellele status quo hästi sobib. Riik on nende hinnangul valmis, õigusruum sobiv, on tulnud aeg nokitseda pärast suurte eesmärkide saavutamist pisiasjade kallal, suuri muutusi ei olda valmis tegema,» rääkis ta.

Metsaülikooli juhataja Triin Käpp andis teada, et tänavu arutavad 20.–24. augustil Metsaülikoolis erinevate eluvaldkondade esindajad Käärikul viie päeva jooksul süvitsi Eesti ühiskonna ja kunstide sidustumist, probleemkohti ja vajadusi. Jutuks tulevad nii kultuuri rahastamine, kunstiharidus kui kunsti seosed poliitikaga, samuti arutatakse kultuuritarbimist ja Eesti kunsti ekspordiga seonduvat.