Käärikul lõppes Metsaülikool

Marju Lauristin

FOTO: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Metsaülikooli teise päeva avas koorimuusiku ja Eesti juubeliaasta kultuuriprogrammi ettevalmistaja Jorma Sarve loeng Eesti kunsti liikumisest välismaale.

Tema hinnangul vajame paremat koordineeritust loojate ja neid abistava võrgustiku vahel, samuti peame lõpetama väsitava vastandamise erinevate loominguliste tegevuste vahel ja nägema tervikut, et saaksime leida õiged eestvedajad Eesti kultuuri veelgi edukamaks tutvustamiseks väljaspool riigipiire.

Metsaülikool jätkus aruteluga kultuuri loojatest, mille avas oma sõnavõtuga pika ajakirjanikukogemusega Kaarel Tarand, kes kritiseeris teravalt meie kultuuriinstitutsioonide stagneerunud ülesehitust ja riikliku rahastamise vorme.

Tarand tõdes, et riik kui institutsioon on moodustatud kultuuri kaitseks ning peaks selle eest ka vastutama. Kuna meil on levinud teadmispõhine lähenemine, võiks riigi tegevustel olla ka põhjendused.

«Samas suur osa sihtrühma elu parandada soovivaid valitsusprogramme kukub pikaajaliselt mõõtes läbi. Nende otstarbekuse hindamiseks kulutatakse seejuures väga vähe raha – paremate programmide puhul on see kuni üks protsent eelarvest.  Mitteõnnestumise puhul oleks mõistlik programm võimalikult vara maha matta ja alustada pigem puhtast lehest,» oli Tarandi seisukoht.

Metsaülikool jätkus aruteluga kultuuri rahastamisest. Swedbanki ettevõtete panganduse juht, füüsikadoktor Robert Kitt avas keskustelu ettekandega, kus kutsus nii avalikkust, raha- kui kunstiilma üles suuremale tolerantsile, mis tema hinnangul aitaks kaasata tänasest enam erasektori raha kultuuri toetamisse Eestis.

Paneelis liitusid Kitiga ettevõtja, kirjanik ja kultuurimetseen Armin Kõomägi, Kultuurkapitali juhatuse esimees Olavi Laido ja investeerimispankur ning mitmete heategevusorganisatsioonide liige ja asutaja Gert Tiivas. Publiku aktiivsel osalusel arutati nii riigi rolli kultuuri hoidjana kui kultuuri rahastamise küsimusi.

Metsaülikooli kolmanda päeva avas Marju Lauristin ettekandega sellest, millised kultuuritarbijad on tänased eestlased. Ettekande aluseks oli mõne aasta taguse Mina.Maailm.Meedia uuring.

Välja joonistusid viis kultuuritarbimise tüüpi, kellest aktiivsemaid mitmekülgseid kultuuritarbijaid on 24 protsenti ning samavõrra palju on murettekitavalt passiivseid ja kultuurihuvita inimesi, kes on valdavalt noored.

Loengule järgnenud paneelis leiti ühiselt, et Eesti haridussüsteemi võimetus käia kaasas senise tekstipõhise kultuuritaju muutumisega audiovisuaalseks ning tehnoloogiapõhiseks ähvardab meid tõsise kultuurikatkestusega.

Tänavuse Metsaülikooli lõpetas arutelu kunsti ja hariduse teemal. Teema avas haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kes rääkis, et kaunite kunstidega tegelevaid lapsi ja noori on Eestis oluliselt enam kui varem ning üldhariduse tasandil tegeletakse aina enam kaunite kunstide integreerimisega muude ainetega. Samas tõstatas ta küsimuse, kas Eesti kõrgkoolides õpib praegu kunstierialadel liiga palju tudengeid.

Keskustelu jätkus paneelis, kus Laidmetsaga liitusid Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann ning kunstiteadlane ja -pedagoog Anneli Porri.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles