Lätlaste pumpla reostab Pedeli paisjärve

Eile hommikul toimetas Valka reoveeülepumplas pütiga auto, mis lasteaiatöötajate meelest haisu allikas on. Veekvaliteeti mõjutab aga pildil all vasakul paiknev ülevoolutoru, millest proovide järgi immitseb välja sulaselget solki. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valgas Sepa tänava lõpus paikneva Eesti-Läti piiripunkti kõrval asub lätlaste reoveeülepumpla, mille torudest juba aastaid Konnaojja reovett immitseb.

Paar aastat tagasi tehtud ümberehitustööd probleemi ei lahendanud – projekteerimisviga põhjustab piiripunkti ümbruses endiselt halba lõhna ja mõjutab Pedeli supluskoha veekvaliteeti.

Valga piirkonna keskkonnakeskuse juhataja Riho Karu on naaberriigist pärineva keskkonnareostusega juba aastaid maadelnud.

«Haisu tekitab purgimine kanalisatsioonisüsteemis. Iga päev käib pütiga auto tühjendamas kuivkäimlate pütti, mille sisu peaks minema pumplasse. See lööb aga üle ja nii satub osa heitveest Konnaojja,» kirjeldas Karu. Tema mäletamist mööda on haisutamine piiri ääres kestnud juba aastaid, vaid tehnika on muutunud peenemaks.

«Varem oli betoontoru Sõpruse tänava silla juures, kust jooksis ojja sulaselge solgivesi, hall ja haisev,» meenutas Karu. Nüüdseks on betoontoru asendunud piibusüsteemi põhimõttel paigaldatud plastist ülevoolutoruga. See on püstises asendis ning sealt hakkab teatud veetaseme saavutamise järel reovett välja immitsema.

«Oleme suvel võtnud veeproove ka otse piibust ja seal olid kõik näidud korrast ära – sisuliselt oli tegemist solgiga,» tõdes Karu.

Takistab Pedeli arengut

Murega on Karu pöördunud nii keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni kui ka ministeeriumi poole, aga seni pole keegi appi tõtanud. Erinevad instantsid on lükanud vastutust pigem linnale, aga Karu peab seda riiklikuks küsimuseks: «Tegemist on ikkagi veekoguga, mis asub kahe riigi vahel.»

Mure on tõsine, sest reostus takistab Karu väitel Pedeli piirkonna edasist arengut. «KIKi toetuse kasutamine eeldab eelnevalt varasemate reostusallikate likvideerimist,» selgitab Karu. Nii võibki jääda Pedeli puhastamine ja paisjärve jätkamine teisele poole Pikka tänavat helesiniseks unistuseks.

Valga aselinnapea Enno Kase tõdes, et probleemiga pöörduti Valka ametivendade poole juba tema eelmisel aselinnapeaks olemise perioodil. Kevadel kohapeal nähtu tuli Kasele ootamatu üllatusena. «Vahepeal on lätlased seal välja ehitanud kaevude kaskaadi,» sõnas Kase.

Kevadel võetud kontrollproovid näitasid, et ülepumpla avariilasust immitseb reovett. «Avariilasud on vajalikud siis, kui tekib avariiline olukord. Nendeta uputaks vesi pumpla üle,» selgitas Kase. Tema hinnangul on Läti puhul avariiline seisund muutunud aga uueks normaalsuseks.

Lasteaednikke ei häiri

Ülepumpla vastaskaldal asuva Walko lasteaia töötajad kinnitavad, et ka sel suvel on ette tulnud päevi, kus Läti poolelt pärinev hais on ninasõõrmetesse tunginud. Staažikamad töötajad on aastaid kestnud olukorraga jõudnud juba harjuda.

Lasteaia direktor Riina Vähi väidab, et vana direktori ajal oli probleem tõsisem. «Mina isiklikult pole reostuse lõhna kunagi tundnud. Seda on järelikult väga harva ette tulnud,» lükkas Vähi ümber kahtluse, nagu segaks lehk lasteaia tööd.

Ka teistelt töötajatelt on Vähi üksnes paaril-kolmel korral kuulnud halva aroomiga seoses kurtmist. Lastevanematelt või lastelt pole ta aga kordagi sellesisulisi märkusi saanud. Nii polegi Vähil tarvidust olnud linnavalitsuse ega keskkonnaametnike poole pöörduda. Siiski lubas ta vajadusel tegutseda. «Kui see lehk oleks selline, et lapsi ei saaks välja viia, siis peaksime reageerima.»

Seni soovitab ta ebameeldivused välja kannatada, tuues paralleeli virtsa laotamisega põldudele. «Mina küll ei saa öelda, et põldude väetamine tuleks seepärast ära keelata,» ei soovi Vähi kedagi otseselt süüdistada.

Põhjuseks projekteerimisviga

Enno Kase informeeris probleemist kevadel ka Valka kihelkonnaduuma esimeest Vents Armands Krauklist, kes lubas teemaga tegeleda. Nüüdseks on selgunud, et haisu põhjustab projekteerimisviga, mille parandamine kuulub lätlaste tegevuskavva. Näiteks eile immitses Kase väitel probleemsest torust vett välja kaks korda rohkem kui kevadel.

Kase meelest peaks lätlased olema piisavalt motiveeritud vea kõrvaldamiseks, sest näiteks Pedeli supluskohas võib neid sagedasti ujumas näha ning sel suvel on Konnaojast pärineva reovee pärast lehvinud rannas ka punalipp. «Kui see lahendus tuleb valmiskujul järgmiseks ujumisperioodiks, siis meile see sobib,» lisas Kase.