Tööstuspark investoreid ligi meelitada ei suuda

Linnavalitsuse andmetel paikneb Väike-Laatsi piirkonnas hetkel viis ettevõtet. Fotol paremale jääval tühermaal oleks pidanud detailplaneeringu kohaselt paiknema osa logistika- ja tööstuspargist. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valga linn andis 2008. aastal teada, et hakkab välja arendama ulatuslikku logistika- ja tööstusparki Saviaugu ja Laatsi tänava piirkonnas. Kuus aastat hiljem ollakse samas punktis, sest Euroopa rahalaevad Valka ei saabunud.

Toona 120 miljonile kroonile hinnatud investeering on linnale iseseisvalt üle jõu käiv. Endise linnapea Ivar Undi selgituste kohaselt plaaniti lisarahastust Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime programmist. Saadud raha eest oleks ehitatud kruntide piirini vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, rajatud elektriliinid, jalgteed, välisvalgustus ja sideliinid. Rahastuse puudumise tõttu pole seni aga veel koppa maasse löödud.

Perspektiivitu ala

Nii Unt kui praegugi abilinnapea ametis olev Enno Kase kinnitavad, et linnavalitsus keskendub olemasolevate tööstusalade arendamisele, alles seejärel saab kaaluda laienemist uutele aladele. «Loogiline on toetada piirkondi, kus juba hoonestus olemas. Uued piirkonnad jäävad tahes-tahtmata surnud punkti, kui suuremat investeeringut kuskilt ei tule,» võtab Kase olukorra kokku.

Seejuures on linn Laatsi piirkonna teedevõrgu ja erinevate kommunikatsioonide rajamisse 2005. aastal juba seitse miljonit krooni investeerinud. Kase meenutab, et selle rahastuse dokumentatsioonis tuli jätta mulje, nagu oleks tegu perspektiivse piirkonnaga. «Projekt ei lubanud taotleda raha olemasolevatele ettevõtetele, vaid perspektiivseks arenguks,» põhjendab Kase.

Samas leidis Kase juba sel ajal, et uute ettevõtete rajamine ääremaal paiknevale tühermaale on äärmiselt ebatõenäoline. Kuna aga projekt valmis buumiajal, oli tõenäosus, et mõni firma Laatsi tänavale kolida soovib, palju suurem.

Coca-Cola tundis huvi

Huvilisi ongi vahepealse aja jooksul linnavalitsuse ukse taga käinud. Undi sõnutsi on piirkonna vastu huvi tundnud Elvas tootmispindu omav Enics ning isegi Coca-Cola kuulas maad. «Lõpuks suunati oma strateegilised investeeringud ikkagi Riia lähistele,» nendib Unt. Seda, kas põhjus oli ebasobiv infrastruktuur, ei oska ta öelda.

Unt nõustub Kasega, et investeerimiskeskkonnana pole Valga ärimeeste seas hetkel kõrges hinnas.

«Kui ettevõtja investeerib euro Valka, on see tema jaoks sisuliselt mahavisatud raha,» väidab Unt. Harjumaal võib maa müügist raha tagasi teenida, kuid Valgas pole see ei täna ega lähitulevikus reaalne. Madalad kinnisvarahinnad takistavad ettevõtjatel pangast ka laenu võtta. Kõik see kokku tähendab, et investoreid on piirilinna väga keeruline meelitada.

Tänaseks on teatav võimekus Laatsil uusi ettevõtjaid vastu võtta olemas. «Kui sinna peaks keegi tahtma tulla, on seal teedevõrgustik ja liitumispunktid vee ja kanalisatsiooni tarbeks,» lausub Kase. Linna pingutustele vaatamata on ettevõtjad sealtkandist aga pigem lahkunud, kui meenutada ASi Moodul kõrval tegutsenud ASi Kodumaja ja Aclima Balticu õmblustöökoda.

Nii ongi linna esmane eesmärk säilitada olemasolevad ettevõtted ja töökohad, millele aitaks kaasa teedevõrgu olukorra parandamine. Saviaugu tänav sai küll suve alguses hädapäraselt lapitud, kuid ootab endiselt korralikku teekatet.

Vaja paradigmamuutust

Kas grandioosne logistika- ja tööstuspark on hetkel üldse tarvilik, selles pole Kase sugugi nii kindel. «Me ei ole soodsas kohas turgude seisukohalt,» põhjendab Kase, miks temal Valga logistikakeskusesse suurt usku pole. Kase hinnangul pole näiteks raskeveokitel huvi siin peatuda, sest sadam on kolme-nelja sõidutunni kaugusel. Lisaks mängib rolli keeruline geopoliitika.

«Valga raudteesõlm on oluline Riia sadamale, aga Eesti Raudtee ja Tallinna Sadam kuuluvad Eesti riigile – nende huvi on, et kaup veetaks välja põhjasadamate kaudu. Lätlased on samamoodi huvitatud, et kõik rongid sõidaksid võimalikult pikalt Läti raudteel. Nii olemegi poliitika ohvrid,» tõdeb Unt.

Tallinna tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend usub, et edu saavutamiseks tuleb Eesti ja Läti poolel maha istuda ning proovida ühisosa leida. «Praegu head uut mõtet logistikapargi osas ei ole ja vanaga edasi minna on suhteliselt mõttetu,» viitab Lend tõigale, et logistikatrendid on paari aasta jooksul põhjalikult muutunud.

Lend kutsub üles paradigmamuutusele: «Lihtsast peatuspaigast jääb tänapäeval väheks – kusagil on vaja kaubad komplekteerida ja eri turgudele ette valmistada. Valga logistikapark peaks kujunema regionaalseks ja inter-regionaalseks keskuseks.» Seejuures soovitab Lend muuta plaanitava logistikakeskuse Rail Balticu doonorpiirkonnaks.

Linnavalitsusel ongi soov taotleda Euroopa Liidu 2014–2020. aasta programmiperioodis uuesti raha, et panustada tööstusalade ühendusteede seisukorra parandamisse. Seda aga mitte ainult Laatsi piirkonnas, vaid ka Priimetsa ja Transpordi tänava ümbruses.