Seakasvataja: See oleks firma lõpp

Kui Aafrika katk hakkab Eestis ka kodusigu tapma, annab see meie seakasvatajatele valusa põntsu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Valgamaa seakasvataja Laine Tamm tõdes eile, et kui Eestisse jõudnud Aafrika katk pääseb tema sigalasse, on see ettevõtte lõpp.

Helme vallas asuva seakasvatusfarmi OÜ Tulevik omanik Laine Tamm muretseb. Praeguseks on näiteks farmi ümbrus tarastatud. Sigala on ka päeval suletud, nii et ainult oma inimesed pääsevad sinna.

Sööta ei osteta enam väljastpoolt, vaid sigu, keda on farmis umbes tuhat, söödetakse oma teraviljaga. Maas on desomatt. Vesi tuleb jootjatesse otse kaevust. Seega on Tamm teinud töötajatega kõik selleks, et katk sigalasse ei pääseks.

Oht tööle

Naine tõdes, et metssigu ei saa kinni hoida, sest riigipiire nad ei tunne. Kui metssigade levitatav katk jõuab Tamme sigalasse, on see aga häving. «See tähendaks lõppu. See oleks firma lõpp,» ütles Tamm, kes on ka kõige halvemaks valmis – kui tuleb haigeid loomi hukata. «Meil on territoorium ette valmistatud ja tehnika olemas.»

Üle 20 aasta sigu kasvatanud Tamm ei mäletagi nii rasket aega. «Kahju, et katk tuli. Lootsin, et Eestimaa pinnale see ei tule. Kõik kasvatajad on ärevil ja ettevaatlikud. See on kõigile uudne asi.»

Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee hoolitseb enda sõnul selle eest, et katk kohalike seakasvatajate loomi ei tapaks. Valgamaal on 90 seapidajat. Augusti jooksul käidi nende juures sigade tervist kontrollimas, samuti räägiti, kuidas katku eemal hoida. Kõik kasvatajad on suutnud nõudeid täita.

Kukkus jala pealt

Haige sea leidis Aitsra küla lähedalt kohalik mees, kes andis surnud loomast teada veterinaarkeskusele. Kui keskuse peaspetsialist Virgo Roose siga vaatama läks, siis väliselt ei tundunud, et loom haige olnuks. Nii ka lahangul. «Meie spetsialist on kogenud tohter ja töötanud majandis, kus oli tõuseakasvatus. Ta on sigu oma elus lahanud küll ja küll, aga ütles, et siseorganitel ei olnud mingeid muutusi,» lausus Laidvee.

Seega saabus metssea lõpp väga kiiresti. «Ei jõuagi mingid haiguslikud muutused välja kujuneda. Loom kukub ja on surnud,» nentis veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Läinud teisipäeval läksid surnult loomalt võetud proovid teele laborisse, päev hiljem saabus esialgne vastus, et siga oli seakatku nakatunud. Ametlikuks kinnituseks saadeti proovid Hispaaniasse Madridi, kust saabus vastus eile hommikul.

Metssea leiukohast kaheksa kilomeetri raadiusesse jäävale 15 seakasvatusettevõttele on pandud täiendavad kitsendused loomade liikumisele ning tapmisele, samuti kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.

Homme tuleb kokku riiklik loomatauditõrje komisjon, kus arutatakse, mida teha metssigadega: kas pidada neile jahti või mitte. Eraldi komisjoni kutsub kokku ka Valga maavanem.

Pärteli sõnul on lätlased hakanud rohkem metssigu laskma. Arvatakse aga, et just küttimine ajas metssead liikvele, mistõttu katk Euroopa Liidu riikidesse jõudis. «Ka Euroopa Komisjon ei pea seda (jahti – M.V.) põhjendatuks,» ütles Pärtel.

25. juulist ei tohi Eestis sigu väljas hoida. Inimestele sigade katk ohtlik ei ole.