Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Vähipüüdjad tekitasid suure kahju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Röövpüüdjad hakkasid tegutsema juba enne ametlikku püügihooaega. Pildil on juuli lõpus keelatud viisil välja püütud jõevähid, kelle seas leidub ka alamõõdulisi.
Röövpüüdjad hakkasid tegutsema juba enne ametlikku püügihooaega. Pildil on juuli lõpus keelatud viisil välja püütud jõevähid, kelle seas leidub ka alamõõdulisi. Foto: Keskkonnainspektsioon

Keskkonnainspektsioon on alustanud tänavu seoses vähipüüginõuete rikkumisega üle Eesti 52 väärteomenetlust. Nende eest on määratud trahve kogusummas 1796 eurot, üheksal juhul tuleb süüdlastel hüvitada ka rikkumisega tekitatud keskkonnakahju, mis on kokku 3830 eurot.

Jõevähkide püügil tuvastati seaduserikkumisi nii ametlikul püügihooajal ehk augusti jooksul kui enne püügihooaja algust. Arvukamalt avastati rikkumisi Harju- ja Saaremaal, kus 1. septembri seisuga oli alustatud vastavalt 35 ja 8 menetlust.

Kõige sagedamini avastatud rikkumised olid loata püük ja püük keelatud viisil. Inspektorid avastasid kontrolli käigus ka ebaseaduslikke, see tähendab nõutava märgistuse ja tähistuseta vähipüügivahendeid. Eesti veekogudest leiti ja eemaldati püügilt kokku 75 selguseta kuuluvusega püügivahendit, sealhulgas 60 vähimõrda ja 15 vähinatta.

Tagasi üles