Miks Eesti vajab nii hädasti ühendusi Euroopaga?

Kalle Palling Foto: Jarek Jõepera

Üksteist aastat tagasi, 2003. aasta sügisel tegid Eesti elanikud ajaloolise otsuse ja kinnitasid oma toetust Eesti liitumisele Euroopa Liiduga. Reformierakond ütles rahvahääletusele eelnenud teavituskampaanias, et nagu kala vajab eluks vett, nii vajab Eesti kuulumist Euroopa Liitu – sees on parem.

Kümme aastat on selle valiku õigsust kinnitanud. Samamoodi sedagi, et Euroopa Liit ei ole ainult roosa mannavaht, mida põhjatust kausist igal hommikul järjekordse lusikatäie ampsata saab. Finantskriis tõi esile kokkulepitud eelarvereeglite järgimise tähtsuse. Ukraina kriis selle, et Euroopa Liidu paljud riigid sõltuvad Venemaalt tulevast energiast.

Euroopa Liidu riigid on erinevad, ühisosa leidmine nõuab sageli kuid kestvaid vaidlusi, aga Eesti on võrdsena laua taga, kus seda ühisosa otsitakse ja see on palju parem, kui kõrvalseisjana vastu võtta otsuseid, mis meid nagunii puudutavad, sest gloobusele vaadates jääksime me osaks Euroopast ka siis, kui oleksime Euroopa Liidule «ei» öelnud.