Päevatoimetaja:
Tiit Loim

Politseinikud leidsid Hummuli metsast teadvuseta mehe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Metsas on väga lihtne suunda kaotada, ütleb kriisiohjekeskuse juht Ottomar Virk Lõuna prefektuurist. Reedel kaduma läinud Valgamaa mehel läks hästi, sest ta leiti tunniga.

«Selle kõne ajal oli seis väga kriitiline, oli vaja kiiresti reageerida,» meenutas Virk, kelle sõnul kaotas kaine 59aastane Kalev metsas täielikult suunataju. «Ta kaotas vahepeal teadvuse ja kui teadvusele tuli, ei saanud ta enam aru, kus on.»

Keskpäeval Hummulis metsa läinud Kalevit otsima läinud patrullid leidsid ta metsast kella 20.20 ajal ehk siis tund pärast tema kõnet häirekeskusele.

«Kuna telefon oli tal kaasas, siis positsioneerisime seda,» rääkis Virk, mis aitas kadunud meheni jõuda. Leidmise hetkel oli mees teadvuseta. Politseinikud viisid mehe võserikust välja ja andsid ta meedikute hoole alla. Ehmatava uitamise üle elanud Kalev endaga juhtunust Valgamaalasele täna rääkida ei tahtnud.

Ottomar Virk lisas, et need, kellel on tervisemuresid, peaksid metsa minnes väga ettevaatlikud olema. «Tundub, et Eesti on väike ja kõikjalt saab kiiresti välja, aga tegelik elu näitab muud. Lihtne on sattuda seisu, kus elu on ohus,» ütles Virk. «Kui näiteks jahimehed näevad metsa teisiti, siis tavalisel inimesel on väga lihtne metsa eksida.»

Praegu on niinimetatud kõrgaeg, kus seenelised-marjulised metsast alati välja tulla ei oska.

Erinevatest lugudest meenub kriisiohjekeskuse juhile, kuidas Värska külje all vajus naine sohu.

Tema täpsemat asukohta ei õnnestunud tabada, sest telefon oli märjaks saades välja lülitunud. Metsa kohal tiirelnud päästekopteril olnud inimestele jäi hoopis silma erkkollane ämber, mis naisel kaasas oli. Kindlasti on hea, kui metsa minnes ka erksavärvilised riided selga panna.

Kõige hullem on Virgi sõnul, kui inimesed ööseks metsa jäävad. «On juhtunud, et inimene külma kätte sureb,» nentis ta.

Seega tasuks seenelisel-marjulisel igaks juhuks soojemad riided kaasa võtta, samuti veetagavara ja midagi näksimiseks. Ka peaks laetud akuga telefon taskus olema ning lähedastele tuleks öelda, kuhu minnakse.

Kui metsas suund kaob, ei tohi Virgi sõnul häbeneda abi kutsumist. «Valget aega jääb järjest vähemaks ja kui inimene jääb teatamisega pimeda peale, proovides enne ise metsast välja pääseda, teeb see otsingud keeruliseks.»

Kui metsas tükk aega abi oodanud inimesed lõpuks otsijaid näevad, on nad väga õnnelikud. «Öeldakse häid sõnu. Näed ülevoolavaid emotsioone, mis on täiesti loomulik. Eks politseinikud on ka kallistusi saanud – see käib samuti asja juurde. Rõõm on mõlemapoolne,» ütles Virk.

Tagasi üles