Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Inkassofirma: suur osa elanikest on ühe kuu kaugusel pankrotist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elamine peost suhu või raha laristamine ja juba niigi raske võlakoorma kasvamine on paljude valgamaalaste igapäev.
Elamine peost suhu või raha laristamine ja juba niigi raske võlakoorma kasvamine on paljude valgamaalaste igapäev. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valgamaa inimese keskmine võlg ulatub juba 400 euroni, enim võlgnikke on maakonnas Valgas.

Vähemalt näitavad seda inkassofirma Lindorff andmed. Valgalasi on nende seas, kellelt ettevõte maakonnas võlga välja nõuab, 60 protsenti. «Võlgu tuleb aina juurde. Järjest rohkem teeb raskusi vanemate võlgade tasumine. Praegu menetleme ainuüksi Valgamaal üle 3000 võlanõude,» ütles uuringute projektijuht Inga Piiroja.

Ta rõhutas, et möödunud aastatega võrreldes on keskmine võlasumma järsult tõusnud. Kui varem oli see umbes 200 eurot, siis nüüd 400.

Moekas kaup sunnib võlaorjusse

Lindorff tegi kevadel uuringu, mille tulemused võlgade kasvu Piiroja sõnul ka selgitasid. «Soov emotsiooniostudega ennast hellitada võib lõppeda võlalõksu langemisega,» täpsustas ta.

«Meile meeldib tänapäeva elektroonikaajastu. Kahjuks ei taheta tunnistada, et sellega kaasas käimine pole kõigile jõukohane. Näeme, et kõik, mis on moes, viib üles ka keskmise võlasumma,» lausus Piiroja. Ta lisas, et nii tuleb võlgnike nimekirja järjest rohkem nooremaid inimesi.

«Teisalt on Eesti pisut eriline riik, sest tundub, et suurem osa elanikkonnast on ühe kuu kaugusel oma isiklikust pankrotist. Küllap see tuleneb vähem kui põlvkond kestnud kaubaküllusest, aga ka muu Euroopaga võrreldes kõrgetest hindadest ja väikesest sissetulekust. Olematu puhvervaru annab tunda kohe pärast sissetuleku kadumist või vähenemist ning pikemaajalist haiguslehel olemist,» tõdes Piiroja.

Saartel rahulikum

Julianus Inkassol on menetluses umbes 109 000 nõuet, neist 84 000 on tavainimeste õlul. «Saare- ja Hiiumaal on keskmiselt võlgnikke kaks korda vähem kui ülejäänud Eestis. Harjumaal on keskmine võlg umbes kaks korda suurem kui Valgamaal,» tõi Julianus Inkasso juhatuse esimees Ülar Maapalu näiteid.

Võlad jäävad õhku rippuma, sest inimesed on ka hooletud, tõlgendavad seadusi, nagu tahavad ega ole kohusetundlikud. «Kolm aastat vana võlg ei kustu mitte kuidagi iseenesest. Huvitav kohe, kas isikud räägiksid sama juttu ka siis, kui on sõbrale raha laenanud ja kolm aastat on möödas (ning võlga pole tagasi makstud – M. V.)?» esitas Piiroja küsimuse.

Maapalu kinnitas, et inimesed jaksavad oma võlgu praeguseks korralikumalt tasuda, sest on töö leidnud. Kui 2008. aastal töötas Eestis 660 000 inimest, siis kaks aastat hiljem vaid 550 000. Nüüd on see arv 625 000 juures. «See ei ole küll nii kõrge kui kuus aastat tagasi, aga väga oluliselt kõrgem kui kriisi ajal,» lausus Maapalu.

«Probleem on nendega, kes on heitunud.»

Lindorffi töötajatel on keeruline võlgu kätte saada, sest võlgnikud väldivad neid. Piiroja sõnul võiks aga mõelda, et isegi aeglaselt tasutud võlad on ühel päeval makstud.

«Võlavaba elu annab rohkem võimalusi ja selle nimel tasub pingutada. Inimesed, kes selle kadalipu on läbinud, teavad, millist kergendust see toob – see on nagu uue elu algus, lausutakse sageli,» nentis ta.

Tagasi üles