Kodumaisest viinamarjast tuleb suu üsna puhtaks pühkida

Jaak Eensalu rääkis, et sel aastal on viinamarjade suhkrusisaldus väike. Seda põhjustas külm. Foto: Mari Luud / Delfi/ Eesti Ajalehed

Räpina aiandusõpetaja Jaan Kivistik nimetab tänavust viinamarjasaaki Eestis senistest kõige kehvemaks. Ka Otepää vallas Annemäe talus viinamarju kasvatav Jaak Eensalu tõdes, et saak on vilets.

«Kobarad olid väikesed, palju oli marju, mis olid toored. Külm suve algus rikkus palju,» ütles Eensalu, lisades, et ega parem lugu ei olnud saagiga ka maasika- või vaarikakasvatajatel.

Eelmisel aastal korjas Eensalu kaks korda rohkem viinamarju. Kui siis sai ta umbes 400 kilogrammi marju, siis tänavu 200. «See on väga lahja,» nentis mees.

Räpina aianduskooli õpetaja Jaan Kivistik teab, et viinamarjakasvatajatel on tänavu keeruline aasta. Seda võib nimetada üheks kõige kehvemaks, mis paarikümne aasta jooksul olnud.

Esimesena tegi kurja öökülm

Poole võimalikust saagist hävitas mai alguses öökülm, võttes kõige saagikamad võrsed. Juuni lõpus - juuli alguses oli Eestis pikk jahe aeg, mis langes õitsemisajale. «Kui see on külm, ei ole korralikku viljastumist,» selgitas Kivistik.

Pärast jahedust ründas viinapuid ebajahukaste – selle haiguse tõttu kuivavad soojal ajal puude lehed, niiskuse käes lähevad aga mädanema. Lõunamaades on ebajahukaste väga levinud haigus, mida peletatakse bordoo vedelikuga.

Seejärel saabunud soojal perioodil levis haigus kiiresti, hävitades veel osa saagist.

Päris paljud on Kivistiku sõnul Eestis viinamarjaistandikke rajanud. «Olen püüdnud nende õhinat tagasi hoida. Kardan, et tänavu võivad paljud pettuda,» tõdes ta. Samas ei saa öelda, et viinamarju pole üldse mõtet kasvatada, selleks tuleb lihtsalt õige kasvukoht leida. «Seal, kus on künkaid ja kõrgustikke, saab valida koha, mis on lõuna poole.»

Eensalu pole kindel, kas selleaastasest saagist üldse veini saab. «Kui viljastumine on vale olnud, jääb osa marjadest kobaras pisikesteks nagu herneterad ja nad ei saagi valmis, jäädes hapuks,» lausus ta.

Läinud aastal sai Eensalu viinamarjadest 350 pudelit punast veini Rondo 2013. Vein läks teele erinevatesse restoranidesse: Vein ja Vine, Leib Resto ja Aed Bestwine, Mr Jakob ning GMP Clubhotel & Pühajärve restoran. Seega pole mõtet Annemäe talu veini poodidest otsida – kogused on veel niivõrd väikesed.

Eensalu istanduses on 300 vanemat viinapuud, mis vilja kannavad. Kokku on taimi 3000. Kui kõik neist viinamarju andma hakkavad, nimetaks Eensalu oma tegemisi ettevõtluseks. Praegu on see hobi. «Eestis on vähemalt kümmekond tegijat, kes juba praegu on istutanud viinapuid, et see midagi sisse tooks,» ütles ta.

Väike Eesti, erinev ilm

Muhu saare veinitalu soomlasest peremees Peke Eloranta ütles, et neil on veel väikesed ja noored taimed, nii et saagist tõsiselt rääkida ei saa.

Otepää ja Muhu saar erinevad kasvukohtadena tunduvalt. «Jaagu (Eensalu - M. V.) eelised on nõlvad ja Otepääl on natuke soojem, eriti suve alguses, aga seal on varasemad öökülmad. Muhus on suvi pikem, ka sügis on pikem ja soojem, päikesetunde on siin Eestis kõige rohkem,» rääkis Eloranta. «Ka ei ole meil talvel nii krõbedat külma nagu Otepääl.»

Enamik Eesti kasvatajatest eelistab külmakindlamaid sorte. Eloranta on võtnud riski, sest Muhu talv on pehmem, ja istutanud juurde ka Põhja-Saksamaa sorte.

Taimi ohustavad peale külma  kõrge niiskuse tõttu tekkivad haigused, peale selle maiustavad taimede ja marjadega linnud ning kährikud, metskitsed ja jänesed. Metssead songivad taimede vahel. «Meil on siin metsikult palju linde. Kardan, et kui nad ühel hetkel meie marjadest vaimustuvad, on põrgu käes,» lausus Eloranta.

Kivistik ei soovita istikuid Saksamaalt osta. Poogitud taimi ei pruugita õigesti maha panna, ka ei ole osa neist meie kliimas katsetatud. «Esialgu võiks eri sorti istikuid 50 kaupa istutada,» õpetas ta, kuidas sortide vastupidavust testida.