Ühe rünnaku puhul kahtlustatavad teada

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei. Foto on illustreeriv
Politsei. Foto on illustreeriv Foto: Elmo Riig / Sakala

Kolmapäeval, 24. septembril pöördus politseijaoskonda 65aastane naine, kelle väitel oli tundmatu mees ta Valgas Pärna puiesteel pikali lükanud ning ära võtnud käekoti selles olnud esemetega. Nagu täpsustas Valgamaalasele Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina, leidis sündmus aset lõuna paiku. Juhtunu uurimine alles käib.

Viimati leidis Valgamaalasele teadaolevalt Valgas sarnane juhtum aset tänavu 10. veebruaril. Toona pöördus politsei poole 69aastane naine, kes teatas, et kella 18.35 ajal tõmbasid kolm võõrast noormeest Valgas Vabaduse tänaval muuseumi lähedal tema käest käekoti. «See juhtum on veel eeluurimises, kuid tänaseks on varguses kahtlustatavana üle kuulatud kaks isikut,» kinnitas Kostina.

Eelmise aasta 23. detsembril tõmbas aga mees Kungla tänaval 63aastasel naisel käest kandekoti, milles olid Nokia mobiiltelefon, kaks rahakotti ja isiklikud dokumendid. 29. detsembril aga sai politsei teate, et Valgas Pargi tänaval tõukas seni tuvastamata mees pikali 81aastase naise, kellelt võttis ära käekoti koos dokumentide, võtmete ja sularahaga.

Pressinõunik ütles, et 23. detsembri juhtum on veel eeluurimises, teises asjas on kriminaalmenetlus lõpetatud. «Uurijad on teinud menetluse käigus kõikvõimalikud toimingud, kuid see ei viinud neid kuriteo toimepaneja(te)ni. Uue operatiivinfo laekumise korral kriminaalmenetlus uuendatakse.»

Politsei pressiesindaja Kerly Peitel täpsustas, et eelpool välja toodud juhtumite puhul on osati tegu röövide ning osati vargustega. "Varguse puhul vägivalda ei esine. Rööv pannakse toime vägivallaga." Tänavu on tema sõnul Valgamaal registreeritud kolm röövi ning üks röövi katse.

Peitel lisas, et juhtumit tänavu 10. veebruaril ning mullu 17. ja 23. detsembril aset leidnud sündmused on menetluses vargusjuhtumitena, kuna vägivalda neis ei esinenud ja kahju oli varaline.

Isikuvastastest kuritegusid pannakse tema andmetel enam toime hilisõhtusel ajal ja sagedamini nädalavahetustel. Seejuures on suurem oht kuriteo ohvriks langeda inimesel, kes on eakam või näiteks ka inimesel, kes on alkoholijoobes.

Kui peaks juhtuma, et inimene satub  avalikus kohas sellise kuriteo ohvriks ja keegi püüab temalt kotti haarata, oleks mõistlik koheselt kõrvaliste inimeste tähelepanu püüda. Näiteks valju häälega appi hüüdes. "Mitme juhtumi puhul on abivajajat kuulnud ja appi tõtanud inimesed olnud suureks abiks kas kuriteo katkestamisel või kurjategija tabamisel," täpsustas Peitel.

Ta rõhutas, et mitte ainult röövist, aga ka röövi katsest, kui kurjategija peaks ebaõnnestuma, tuleb politseid viivitamatult teavitada. „Kuumadel jälgedel“ kogutud info võimaldab kurjategija kiiremini tabada.

"Kannatanu saab omalt poolt politseid aidata, kui jätab meelde võimalikult palju detaile teda rünnanud isikust. Kirjeldades välimust ja andes kurjategija liikumissuuna, saavad ümberkaudsed patrullid info, mille pinnalt isikut otsima asuda," ütles pressiesindaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles