Veterinaar- ja toiduamet lõpetas kolmapäeval sügisese rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.
Taevast sadas taas pakikesi
Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsiini külvamist alustati Lõuna- ning Kagu-Eestist, seejärel tehti vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suunduti piki Eesti-Läti piiri idast läände Pärnu laheni.
Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 10 päeva.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel.
Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.
Seoses sellega, et marutaudi ei ole juba aastaid Eestis diagnoositud, kuulutas veterinaar ja toiduamet 2013. aasta kevadel Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks.
Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevatel aladel, eelkõige idapiiril, on haigus endiselt levinud.
Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt tehtud marutaudivastane vaktsineerimine.
Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb kohe teavitada piirkonna veterinaararsti.
Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on 2015. aasta mais.