Aasta emad-isad tegid avaliku pöördumise

Pöördumise üks autoreid aasta isa 2000 Ants Taul Valgamaalt Põdrala valalst Foto: Vello Jaska

Väga austatud Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed, väga austatud Eesti Vabariigi president

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis kirjapandust – «kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ..., mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade» – pöördume Eesti avalikkuse, Eesti Vabariigi Riigikogu ja Eesti Vabariigi presidendi poole sügava murega meie maa ja rahva saatuse pärast.

Mitte ainult meie, allakirjutanud, Eesti Naisliidu poolt aastatel 1998–2013 valitud aasta emad ja isad, vaid väga paljud inimesed üle Eestimaa tunnetavad valusalt, et väärtused ja eluviisid, mis on olnud rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna aluseks, on alahinnatud ning nende asemel tõstetakse meedias, meelelahutustööstuses ja ka haridussüsteemis esile selliseid hoiakuid, eluviise ja suhtumisi, mis ei saa olla eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise aluseks.

Üha enam peame rääkima ja kuulma lodevast eluviisist, juhusuhetest, olukorrast, kus juba iga teine abielu lahutatakse, laste seksuaalsest ärakasutamisest, perevägivallast, liiderlikkusest, truudusetusest, seksuaalidentiteedi häiretest, meelemürkide kasutamise laiast levikust, vanemliku hoolitsuseta jäetud lastest, rahvuse püsimajäämiseks ebapiisavast sündimusest, kiiresti kasvavast psüühikahäiretega ja autistlike laste arvust jne. Kui see ei ole seotud meie ühiskonna kõlbelise kriisiga, siis mis see on?

Juba mitukümmend aastat järjest on Eestis sündinud igal aastal oluliselt vähem lapsi kui tarvis rahvastiku taseme hoidmiseks, rääkimata selle kasvamisest.

Siinkohal on kohane meelde tuletada professor Rein Taagepera sõnu: «See on selline rahvas, keda järgmisel sajandil enam pole, kui ta kiiremas korras aru pähe ei võta. Musta katku elas üle. Punase kah. Aga vabadus ja heaolu kipuvad käima üle jõu. Pole sellega harjunud. Meil on väga vähe aega järel, et meelt parandada.»

Selle hoiatuse tõsidust on võimatu üle hinnata!

Oleme veendunud, et just praegustel ärevatel aegadel on ülimalt oluline, et meie rahva juhid teeksid kõik endast oleneva, et kinnitada austust nende kõlbeliste ideaalide vastu, mis on olnud aastasadu meie rahva püsimise ja kasvamise aluseks ning mis on aidanud meid läbi ka kõige raskematest katsumustest.

Seepärast kutsume nii Riigikogu, valitsust kui ka meie presidenti näitama eeskuju ning väljendama igal võimalikul moel toetust abielu ja terve perekonna ideaalidele, nagu Eesti Vabariigi põhiseadus seda tegema kohustab.

Kahtlemata peeti meie põhiseaduse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel perekonna all silmas just mehe ja naise vahelist liitu, mis on olemuslikult viljakas ning sellisena käsitletav rahva püsimise ja kasvamise alusena. See tähendab, et põhiseadus kohustab riiki kaitsma mehest ja naisest moodustuva perekonna ideaali.

Eeltoodust lähtudes on Riigikogus menetlemisel olev kooseluseadus vastuolus põhiseadusega: vastupidiselt põhiseaduse mõttele tunnustataks kooseluseaduse vastuvõtmisega riigi tasandil samasooliste isikute kooselu perekonnana ja seadustataks nende kooselu registreerimise korral olemuslikult abielusarnase institutsioonina.

Meie arvates perekonna tähenduse seesugune õiguslik ümberkirjutamine pole õige, selleks ei ole ükski partei küsinud rahvalt mandaati ja uuringud näitavad, et sellist sammu ei toeta enamik eesti rahvast ega ka mitte ühegi partei valijaskonna enamus. Tuleks lisada, et veel vähem toetab sellist kooseluseadust venekeelne elanikkond.

Paljud eksperdid väidavad  seaduse olevat ebarahuldavalt koostatud (viimati Jüri Adams 19. septembril 2014 ajalehes Sirp). Leiame, et sellises olukorras oleks tark panna küsimus rahvahääletusele ning lähtuda otsuste langetamisel rahva tahtest.

Ei saa õigeks pidada reformi reformi pärast tegemist, pooltoorete eelnõude läbisurumist Riigikogus häälteenamusega (mille hulka kuulub ka töövõimereformi seaduse eelnõu menetlus). Näeme jahmatusega, mis toimub seoses alkoholi avalikus kohas tarvitamise lubamise seaduse vastuvõtmisega.

Seaduse koostajad ei ole ilmselgelt piisavalt rahva hulgas liikunud ega tunne tegelikku olukorda riigis. Nüüd, kui rahvas on väljendamas seadusele suurt vastumeelsust, kostab seadusandjatelt, et vastutus tagajärgede eest tuleks omavalitsuste ja kodanike kaela veeretada.

Meid häirib sügavalt eriti noorte alkoholitarbimine avalikus kohas kellaajast hoolimata; noortele võib see vabadus tulevikus osutada saatuslikuks. Kõnesolev seadus tuleb täielikult äpardunuks tunnistada ja tühistada.

Leiame, et meil on küllaga valusamaid küsimusi, mis vajavad lahendamist ja millest ei saa kõrvale hiilida, neilt ei tohi tähelepanu kõrvale juhtida. Mõtelda tuleks kõigi ühiskonnaelu puudutavate otsuste langetamisel mitte ainult majanduslikule küljele ja täiskasvanute soovide rahuldamisele, vaid ennekõike laste heaolule.

Aasta tagasi loetleti hädasti abivajavaid normaalse vanemliku hoolitsuseta laste arvuks Eestis 5000, praegu juba üle 5300. Iga laps vajab ema ja isa ning lapsel on loomulik õigus kasvada loomulikus perekonnas. Seda elementaarset tõde ei tohi ära unustada!

Toonitame, et meie ühiskonnas saavad nii erisoolised kui ka samasoolised paarid, kes ei ole seotud abieluinstitutsiooniga, koos elada Eesti praeguse seadusandluse alusel, mille raames on tagatud kõik inimõigused. Uued kooselualased seadused vajavad hoolikat ettevalmistust, rahva toetust ning ootavad oma aega, mil see osutub vajalikuks.

Oleme praegu veendunud, et tugev riik eeldab tugevaid peresid ja selleks peab riik väärtustama rohkem traditsioonilist perekonda, suhet mehe ja naise vahel, ainult siis võime loota Eestimaal elavate inimeste kõlbelisele ja vaimsele arengule, psüühilisele ja füüsilisele tervena olemisele, elujõu kasvule.

Lugupidamisega aasta emad ja isad:
Sirje Kivimäe – aasta ema 1998
Eduard Jaansen – aasta isa 1998
Ants Taul – aasta isa 2000
Merike Kull – aasta ema 2003
Märt Riisenberg – aasta isa 2004
Alli Laande – aasta ema 2005
Jaan Sild – aasta isa 2005
Eevi Ross – aasta ema 2006
Mehis Viru – aasta isa 2006
Margit Lail – aasta ema 2007
Lembit Peterson – aasta isa 2007
Külli Kangur – aasta ema 2008
Margit Amer – aasta ema 2012
Malle Kobin – aasta ema 2013