Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Loomad ja linnud ning taevas aitavad ilma ennustada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Arvi Liiva
Copy
Kui päike punetades tõuseb, tuleb mõnegi ennustaja tähelepanekute järgi halb ilm.
Kui päike punetades tõuseb, tuleb mõnegi ennustaja tähelepanekute järgi halb ilm. Foto: Raigo Pajula / Postimees / Scanpix

Maainimese elu on ammustest aegadest olnud loodusega tihedalt seotud. Põlluharija pidi hästi tundma looduse seadusi ja nendega arvestama. Seetõttu oli loodusmärkide põhjal ilmaennustamine Eesti põllumehe kõige tavalisem tegevus. Vanarahva tarkused kuluvad meile marjaks ära praegugi.

Põllumees, kes ei teadnud, kunas on kevadel õige aeg vilja külvata või ei osanud heinaajal õigel päeval heina niitma hakata, võis suurt kahju saada. Kahjuks viisid vanad põllumehed sageli oma ilmatarkused endaga hauda kaasa. Nähtavasti nad tahtsid, et nende pojad õpiksid ise looduse märke tundma ja ilma ette nägema.

Kunagine kuulus ilmatark Vadim Želnin ei teinud saladust sellest, mis alustel tegi ta oma ilmaennustused, vaid jagas oma teadmisi lahkesti ka teistele. Kuid kõike seda, mida ta oli omandanud oma elu vältel, poleks olnud võimalik niisama lihtsalt teistele edasi anda.

Tagasi üles