Kooliminek toob lapse rahakotti pangakaardi

Pärnu Vanalinna kooli kolmanda klassi õpilane Richard kasutab ostude eest tasumisel Swedbanki Koolikaarti.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees / Scanpix

Sügisel sigineb paljude vastsete koolijütside rahakotti õpilaspileti kõrvale veel teinegi tähtis dokument – lapse esimene pangakaart.

Kõigist suurematest pankadest kinnitati kui ühest suust, et kui mitte muu aeg, siis kooliaasta algus toob alati paljud pered panka lapsele kontot vormistama.

Esimesse klassi mineja vanus – 6-7 aastat – on ka ealine piir, millest alates pangad alaealistele kaarte pakuvad. Nordeas saab teha lapsele kaardi alates kuuendast eluaastast.

SEB pakub alates kuuendast eluaastast ISIC Õpilase ja alates seitsmendast eluaastast MasterCardi deebetkaarti, Swedbank pakub 6–12aastastele Koolikaarti.

Detailides leiab nende vahel erinevusi, kuid põhifunktsioonid on kõigil samad: lapsed saavad oma kaardiga ostude eest tasuda, võtta välja sularaha Eestis ja välismaal, teha pangaautomaadis makseid, vaadata ATMist oma kontoseisu ja konto väljavõtet.

Limiit hoiab ära arutu kulutamise

Üldjuhul on algklassiealisele konto ja kaardi avamine tasuta ning kaardil puudub kuutasu.

Et laps kulutustega liiale ei läheks, saab lapsevanem määrata kaardi kasutuseks päeva- ja kuulimiidi. Kui laps kukub raha laristama ega pea ema-isaga kokkulepitust kinni, saab vanem limiite internetipanga kaudu jooksvalt muuta.

Oluline on rõhutada, et muudetud piirangud hakkavad kehtima kohe.

«Lapsele tuleb kindlasti selgitada kaardiga kaasnevaid turvanõudeid, näiteks et PIN-kood pole mõeldud teistele jagamiseks ja kaardi kaotamisel tuleb kohe panka teavitada,» rõhutas Nordea kaarditoodete tootejuht Piret Maiste.

Konto täitmiseks on vanemal mitu võimalust.

Peale tavapärase raha ülekandmise võib ema või isa või ka mõlemad sõlmida püsikorralduse lepingu, millega kantakse iga kuu soovitud kuupäeva(de)l sobiv summa lapse kontole.

«Laialdaselt kasutatakse mobiilimakset, mis on lihtsaim ja mugavaim viis lapse pangakontole raha kanda. Mobiilimaksega saab lapsevanem lapsele raha kanda igal ajal ja igal pool, raha laekub kohe lapse pangakaardile ja mobiilimakse on tasuta (kehtib vaid mobiilioperaatori kõneajatasu),» kirjeldas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Mobiilimakse võimalust pakub ka SEB. Teenuse kasutamine eeldab, et mõlemal osapoolel on sõlmitud mobiilimakse leping.

Ühes mobiilipanganduse laialdasema leviku ja kasutusega tehakse tavapäraseid ülekandeid üha enam Swedbanki mobiilirakenduse kaudu.

Üks konto, aga mitu kasutajat

Lapse seadusliku esindajana on vanemal õigus lapse kontot kasutada. Ta võib soovi korral vormistada lapse konto juurde kaks kaarti: ühe enda ja teise lapse nimele.

Ometi ei saa näiteks Swedbankis avada ühe pere lastele ühist pangakontot, kus igal lapsel oleks kontole juurdepääs oma kaardiga.

SEBis on säärane võimalus.

Nordeas võib lapsevanem avada endale konto, mille külge seob mitu kaarti, igale lapsele oma. Sellisel juhul kasutavad nad ühel kontol olevat raha, kuid konto omanik on ikkagi üks isik.

Lapsele saab vanem kontot avada internetipangas, postipangas ja kontorisse kohale tulles.

SEBi ISIC Õpilase kaardi tegemine on veidi keerulisem. Et see pangakaart pole lihtsalt maksevahend, vaid toimib kui rahvusvaheline õpilaspilet, tuleb selle taotlemisel esitada pangale lapse ja vanema isikut tõendav dokument, lapse dokumendiformaadis värvifoto ja kehtiv õpilaspilet (selle puudumisel kooli tõend selle kohta, et laps seal õpib).

ISIC Õpilase kaardiga saab mõnes koolis sisse- ja väljapääsust läbi minna (kasutada pääslavõtmena), registreerida sööklakülastuse käigus söömisele (kus see võimalus on tekitatud), kaarti võib kasutada raamatukogudes ja ühistranspordi piletisüsteemis. Kaardiga saab teha pangatehinguid nagu tavalise deebetkaardiga, kuid kasutada ka veebipoodides ostude eest tasumisel.

Miks eelistada kaarti sularahale?

Plastraha kasuks kõneleb kahtlemata enim asjaolu, et pangakaart on kaitstud PIN-koodiga, mida teab ainult laps (ja vanem) ning võõra kätte sattudes ei saa too kaarti kasutada.

«Sellegipoolest tasub lapsele meelde tuletada, et ta informeeriks ema/isa niipea, kui kaart läheb kaotsi, see varastatakse või kui laps unustab kaardi panga­automaati,» toonitas Siilivask.

Pangakaardi abil on hea õpetada last raha hoidma ja kasutama ning käima ümber panga­automaadi ja makseterminalidega kauplustes.

Samal ajal saab vanem lapse kulutustel silma peal hoida. Sularahaga tasumisel ei näe ema-isa, millele täpselt ta oma raha kulutab, kuid plastrahaga maksmisel saab vanem internetipanga kaudu järeltulija ostmisi jälgida.

«Internetipangas võib vanem muuta lapse deebetkaardi kasutuslimiite ja -funktsioone või kui kaart on kadunud, siis selle sulgeda. Muudatused hakkavad kehtima kohe. Näiteks saab kaardi kasutamist piirata sularahaautomaadist raha väljavõtmisel, kaardiga poes maksmisel või võtta maha internetis maksmise võimalus. Laps saab pangakaarti kasutada ainult limiidi ulatuses, mille lapsevanem on talle lubanud,» selgitas SEBi kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

Päris oma pangakaardi olemasolu ei tähenda ilmtingimata hoiupõrsast loobumist. Rahakassasse kogutud mündid ja paberkupüürid võib laps pangas oma kontole maksta. Näiteks Swedbankis on müntide sissemakse alaealise kontole kuni 100 euro ulatuses ühes kalendrikuus tasuta.

SEBis võib sõlmida lapsele Digikassa lepingu. Digikassa on raha kogumise lahendus, mis ümardab kaardiga makstud summad täiseuroni ning kannab ümardatud ja makstud summa vahe arvelduskontolt kogumishoiusele.

Igas peres isemoodi

Neljandas klassis käiva Joosepi ema uuris Pärnu Postimehe palvel, kui paljudel Joosepi klassikaaslastel on rahakotis pangakaart. Selgus, et suurem osa lapsi saab taskuraha sulas ja pangakaarti omavad vähesed.

Siiski, paaril poisil ja tüdrukul on kaart, kuid laste sõnul ei tarvita nad seda iga päev.

«Tundub, et kaardid on tehtud nii-öelda igaks juhuks, sest klassiekskursioonidel ja poest nätsu või limpsi ostes eelistavad lapsed tasuda sularahas,» leidis Joosepi ema.

Seitsmeaastase Margiti ema ütles, et tema otsustas tütrele teha pangakaardi just nüüd, kui piiga läks esimesse klassi.

«Õpilaspilet, raamatukogu lugejapilet ja pangakaart on esimesed dokumendid, mida laps kaasas kannab ja kasutab. Tundus, et kooliminek on hea ja õige aeg õppida pangakaardiga maksma ja sularahaautomaati kasutama,» põhjendas ema.

Iga kuu 10. kuupäeval laekub Margiti arvele ema kontolt 20 eurot. See on mõnikümmend senti enam, kui on riigi makstav lapsetoetus.

«Sidusin taskuraha andmise peretoetuse laekumisega,» selgitas ema. Kui tüdruk käis lasteaias, sai ta taskuraha küsimise peale. Kindlat kuupäeva ja summa suurust polnud pere paika pannud.

«Ega ta siis suurt ise midagi ostnudki. Nüüd aga õpib ta arvestama, et arvele laekub kindlal päeval kindel summa ja kui ei taha seda niisama ära raisata, saab lasta rahal koguneda,» sõnas Margiti ema.

Tagasi üles