Valga on langenud kelmide rünnaku alla

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauatelefon
Lauatelefon Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sellel nädalal on politsei saanud teateid isikutest, kes esinevad politseinikena ning nõuavad Valga inimestelt raha, et «korda ajada» probleem, mis nagu oleks juhtunud nende lähedastega.

Petturid on sihtgrupiks valinud slaavipäraste nimedega, enamasti üksikud vanemad inimesed. Neile helistatakse, räägitakse vene keeles ning esitletakse end politseinikena. Seejärel algab igakülgne inimese psühholoogiline mõjutamine, vajutades nii-öelda tundlikele kohtadele.

Põhiliselt räägivad petturid, et ohvri keegi lähedastest on sattunud õnnetusse ja selle probleemi «silumiseks» on vaja raha või on viivitamata tarvis raha vereülekande tegemiseks. On olnud ka juhtumeid, kus üks petturitest saabub ohvri juurde, et raha või väärisasjad reaalselt oma valdusesse saada ning siis lahkub juba saadud saagiga.

Tegemist on järjekordsete libapolitseinikega ja seega on politseil elanikele palve, millest tuleb kindlasti kinni pidada, et mitte petturite ohvriks langeda.

Mida teha, et mitte sattuda kelmide võrku ja ilma jääda oma varast?

Kui teie juurde tuleb erariides isik ja esitleb end politseinikuna, küsige alati töötõendit näha. Kui sellele tuleb vastus, et see unustati maha või et see on praegu ülemuse käes, siis seda inimest sisse ärge laske ja temaga tegemist teha ei tasu.

Politseinikud ei tohi küsida raha ei vereülekannete tegemise ega ka sugulasega juhtunud väidetava õnnetuse lahendamiseks. Selleks on Eestis teised organisatsioonid ning ka asjaajamine käib tsiviliseeritumalt. Taoliste rahaküsimiste korral katkestage kõne. Parem on kõiges kahelda ja kõik üle kontrollida.

Tavaliselt on kõned tulnud lauatelefonidele. Seega kasutage juhust ja helistage kohe mobiiltelefonilt mõnele lähedasele, et järele uurida, kas temaga on kõik korras. Või siis paluge helistajal mõne aja pärast tagasi helistada ja ise kasutage seda aega lähedastega ühenduse võtmiseks.

Eesti Vabariigis ei arvelda politsei enam aastaid sularahaga, vaid selleks kasutatakse pangaülekandeid. Seega ei tohi ühelegi end politseinikuna esitlevale isikule anda käest kätte ei sularaha, väärisasju ega ka pangakaarti koos paroolidega. Kodanike poole pöörduv ja teateid edastav politseinik kannab kindlate tunnustega vormiriietust.

Kõikidest katsetest, kui teiega on püütud ülalnimetatud viisidel ühendust võtta ja raha välja petta, palutakse kohe teatada politseile lühinumbril 110. Samuti palutakse helistada neil, kellelt taolistel viisidel on juba raha välja petetud.

Noorema põlvkonna inimestel tasub aeg-ajalt oma vanemate või vanavanematega neil teemadel rääkida, et saada teada, kas nende sugulastega on võetud kahtlastel ettekäänetel ühendust ja raha nõutud.

Näited politseile laekunud teadetest

8. oktoobril kell 13.12 saabus politseile teade, et helistati Valgas Pikal tänaval elavale inimesele. Öeldi, et tema pojanaine peksis kedagi ja nüüd nõuavad raha 3000 eurot – kui memm ei maksa, antakse asi politseile üle.

Samal päeval kell 13.49 anti politseile teada, et helistati Valgas Aasa tänaval elava inimese lauatelefonile. Öeldi, et teataja tütar kukkus kaupluses pikali ja vigastas väikest tüdrukut. Samas nõuti haiglakulude katteks nii palju raha, kui kodus on, ja lisati, et muidu antakse asi politsele. Teataja helistas oma tütrele ja selgus, et tütrega on kõik korras.

Täpselt kell 14 helistas politseile Tallinnas viibinud inimene. Tema nooremale õele, kes elab Valgas Kevade tänaval, helistati lauatelefonile Leedu suunakoodiga telefoninumbrilt. Isik esitles end advokaadina ja rääkis midagi liiklusavariist, kuid hiljem ise katkestas kõne. Õde teavitas teatajat ja politseid.

Samal päeval kell 14.34 andis Valgas Võru tänaval elav inimene politseile teada, et tema ema käest taheti telefoni teel raha välja petta. Öeldi, et on õnnetus juhtunud. Teati ka täpselt teataja ema naabri nime, kellega olevat õnnetus juhtunud. Helistaja rääkis eesti keeles, nutja vene keeles. Telefoninumbrit, kust kõne tehti, ei tea, kuna teataja emal on tavatelefon.

Teataja uuris välja, et naabriga on kõik korras ja palus oma emal mitte reageerida ega raha maksta.

Valga maavalitsuse telefonile tuli kell 14.47 kõne, kus nuttev naine karjus vene keeles ja küsis, kas kõne vastuvõtja ei tunne teda ära. Teada saades, et helistas maavalitsusse, katkestas kõne. Selliseid kõnesid tuli 8. oktoobril maavalitsusse kolm korda. Kõned tulid taas Leedu suunakoodidega numbritelt.

Valga patrullitalituse töötaja töötelefonile helistati samal päeval kell 16.09 – jälle oli tegemist Leedu suunakoodiga 370. Vene keelt kõnelev naisterahvas nuttis ning rääkis, et ta on haiglas ja on viga saanud ning avaldajaga räägib edasi advokaat. Vene keelt rääkiv isik tutvustas ennast advokaat Oleg Denisovina ja ütles, et helistab keskhaiglast. Küsimuse peale, et millisest keskhaiglast, katkestas mees kõne.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina kinnitas Valgamaalasele, et nendes juhtumites ei ole kriminaalmenetlust alustatud. "Inimesed, kes on saanud petukõne, ei ole meie andmetel raha andnud," lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles