Ala külas hävis tules kuuajase vahega kaks maja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Säks näitab, kus asus uus elektrikilp, mida menetlejad alguses tulekahju tekkimise süüdlaseks pidasid. Eespool on näha, mis sahvrist alles jäi.
Ants Säks näitab, kus asus uus elektrikilp, mida menetlejad alguses tulekahju tekkimise süüdlaseks pidasid. Eespool on näha, mis sahvrist alles jäi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Helme vallas Ala külas möllas jälle punane kukk. Maha põles maja, kus elanud vanahärra Herbert Vister hukkus. Veidi vähem kui kuu aega tagasi kaotasid paarsada meetrit eemal tulekahjus kodu mehe naabrid.

«See on nii raske. Miks see pidi just praegu juhtuma? Pidime ta sel laupäeval viima talveks Tõrva. Kõik oli ette valmistatud, tuba oli valmis,» lausus Herberti õepoeg Ants Säks. Herbert tähistanuks esmaspäeval 89. sünnipäeva.

Kolmapäevase tulekahju avastas Herberti naabrinaine Mare, kes kuulis kuuri küttepuude järele minnes imelikku praksumist.

«Plaksus nagu püssi lastaks, eterniit hakkas ka plaksuma,» meenutas naine. Maja juurde jõudes nägi ta, et tuli oli haaranud siseõuele ulatuva sahvriosa. Kohale saabunud sugulased lootsid, et Herbert pääses hullemast – meest otsiti –, kuni päästjad tema surnukeha leidsid.

Kurja juur elektrikilp või kuumad söed?

Kohal käinud menetlusinspektorid teatasid, et põleng algas, sest uus elektrikilp oli rikkis. Hiljem pakkusid nad põhjuseks hoopis, et kilbi alla olid jäetud kuumad söed, mis süütasid seina ja põranda.

«Mõistame sugulaste ja lähedaste muret, kuid ekspertide esialgsel hinnangul ei viita miski sellele, et põlengu põhjuseks oleks olnud elektrikilp. Nagu ka sellel nädalal juhtunud tulekahju näitas, on esialgsed tulekahju põhjused tihti oletuslikud ja muutuvad kardinaalselt, kui spetsialistid on saanud aega oma tööga tegeleda,» rääkis Elektrilevi kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti. «Voolu kõikumine on elektrivõrgus üsna tavaline nähtus, mis üksi kindlasti tulekahju ei tekita.»

Sugulased ise on skeptilised. «Ma võiks ka ise menetleja olla. Igaüks võib öelda, et siin või siin on natuke rohkem põlenud ...» kirjeldas Säks, kuidas näeb menetlejate tööd. «Hakkasin vastu vaidlema, et uus kilp ja ... Vastati, et need kilbid on ennegi põlenud, tean seda asja küll. Sellega oli asi lõpetatud.»

Jutt sellest, et tuli kuumadest sütest lahvatas, üllatas neljapäeval laastatud maja juures olnud sugulasi sama palju.

Tulekahjus elu kaotanud Herbert lebas tema õepoja sõnutsi veidras kohas ja asendis. Säks imestab, miks onu oli toas selili puhvetkapi ja akna vahelises kitsas nurgas. Herbert võinuks tema sõnul minna hoopis teise tuppa ja telefoni teel abi kutsuda. «Miks ta oli teises nurgas, kuhu üldse asja ei ole?»

Ähvardati üksikut vanainimest

«Ta rääkis, et küla peal teati, et ta läheb varsti Tõrva. Käis alles ju pensioni järel. Kes ütleb, et teda rusikaga pähe ei löödud ja pikali ei lükatud? Tehti töö ära ja pisteti punane kukk räästasse ja oligi kõik,» lisas Säks. «Ka nii võib olla.»

Nii mustad mõtted on mehel seepärast, et tema onu käidi ähvardamas, samuti on vargad Herberti aias käinud. «On ähvardatud, et vanamehepäss, tuleme sulle nüüd külla.»

Herberti õetütar Eda Midri lisas, et kui Herbert hiljuti poes käis, juhtus üks kummaline lugu. «Kaupluses olid kaks meest vahtinud. Müüja oli öelnud, et mida te vahite teise mehe rahakotti. Midagi ei saa välistada.»

Säks noogutas kaasa. «See ei ole »Kättemaksukontor«, kus uuritakse asja. Siin lüüakse käega ja kogu lugu.»

Midrile meenus veel üks hirmutav mälestus seoses üksi elanud Herbertiga. «Aasta tagasi käisid kella kolme ajal öösel kaks meest ja nõudsid sisselaskmist. Ütles, et tundis häälest ära: »Helistan kohe politseisse!« Kohe olid kadunud. Igasuguseid liigub.»

Menetlusinspektorid välistavad täielikult süütamise, täpsustas päästeameti pressiesindaja Asta Pintson-Käo. «Tules olid nii sahver kui muud ruumid. Tuli levib väga kiiresti ja kõrvalistel isikutel on keeruline aru saada, milline on olnud esmane tulekolle,» lisas ta.

Tagasi üles