Nõuni äädikas lööb endiselt laineid – ka Valgamaalt kaugemal

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi sildil on kirjas «Traditsiooniline Nõuni toiduäädikas», valmistatakse sellise etiketiga pudeleid nüüd hoopis Tarvastus. Järelikult on tegemist nõutud kaubamärgiga.
Kuigi sildil on kirjas «Traditsiooniline Nõuni toiduäädikas», valmistatakse sellise etiketiga pudeleid nüüd hoopis Tarvastus. Järelikult on tegemist nõutud kaubamärgiga. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Veel enne Eesti taasiseseisvumist, 1989. aastal tuli Nõuni äädikatehase tootmisliinilt esimene äädikapudel. Pärast seda, kui Flora keemiatehas äädikaliini sulges, aitasid sama ettevõtja töötajad Nõunis uue liini püsti panna. Tõnu Raak oli ASi Deca üks kümnest aktsionärist ja meenutab, kuidas enam kui dekaadi vältel imporditi äädikhapet Ukrainast Eestisse.

Valmistamisprotsess ise oli lihtne: 100protsendiline hape sulatati 16,5 kraadi juures, lahjendati veega ja villiti pudelisse. Raagi sõnutsi oli viimane protseduur kõige keerulisem: «Villimine käis kõik käsitsi, ühtegi automaati meil polnud.»

1990. aastate alguses oli Deca ainus Eesti äädikatootja, kuid riburada tekkisid konkurendid Pärnusse ja Tartusse. Lisaks konkurentidele astusid kannale ka tervisekaitse ja keskkonnaametnikud, sest tootmishooneks muudetud vana veski vajas hädasti remonti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles