Valgamaal saab korteri ka ühe euro eest

Helme vallavanem hellitab lootust, et Helme kutsekooli endisest ühiselamust võib tulevikus saada munitsipaalelamispind.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Valga korterite hinnad on jätkuvalt Eesti ühed madalaimad. Maakonna lõikes on hinnakäärid suured: Linna külas võib korteri soetada1 euro eest, Otepää piirkonnas tuleb pelgalt ruutmeetri eest tasuda üle 500 euro.

Pindi Kinnisvara maakler Hans Heinjärv tõdes, et hinnad on eelmise aastaga võrreldes püsinud Valgas samas suurusjärgus. Keskmine korteri ruutmeetri müügihind on Pindi Kinnisvaral olnud 100 eurot. Sel aastal on vahendatud kokku 31 müügitehingut.

Heinjärv ütles, et endiselt ostetakse kortereid peamiselt eakatele inimestele. «Kõige paremini lähevad müügiks alumistel korrustel asuvad ühetoalised, mida ostetakse vanuritele, kes tuuakse ära kas maalt või kõrgematelt korrustelt, kuhu nad ei ole enam suutelised tõusma,» selgitas Heinjärv.

Kui madalal korrusel asuvad ühetoalised on hinnas, siis suuremate korterite turg on Heinjärve hinnangul suhteliselt nutune. Maakleri sõnutsi on sel aastal ilmnenud huvitav areng aga see, et üha rohkem soetavad kinnisvara vene päritolu kliendid.

Otepää hinnad langevad

Kui Heinjärve vahendatud tehingu selle aasta rekordiline müügihind Valgas oli 14 000 eurot, siis Otepääl jääb sellise summaga tühjade kätega. Heinjärve sõnutsi on Valga ja Tõrva hinnad igati võrreldavad, kuid talvepealinnas on hinnatase ligilähedane Tartule.

Nuustakul ligi kümme aastat kinnisvara vahendanud OÜ Varaleidja maakler Janek Moros ütles, et kõige kallima tänavu Otepääl kaubaks läinud korteri ruutmeetri eest tuli kliendil välja käia 803 eurot. Sellele vaatamata on ruutmeetri hinnad Otepääl tänavu varasemaga võrreldes pisut langenud. Korterite hinnad on kukkunud mullusega võrreldes keskmiselt 20 protsenti, hoonestamata kinnistute ruutmeetri hind 15–20 protsenti.

«Nendega tehakse jätkuvalt kõige enam tehinguid. Samas hoonestatud elamumaade hinnad on aastaga isegi 10–15 protsendi võrra tõusnud,» märkis Moros.

Morose väitel pole Otepää ostjatele kõrge hinnataseme tõttu enam nii atraktiivne piirkond kui veel hiljuti, sellest annab tunnistust ka tehingute vähenenud arv. «Klient loeb praegu raha rohkem kui varasematel aastatel,» leidis ta. Seetõttu on näiteks suvilate müügibuum nüüdseks vaibunud.

«Eks mugavam on ööbida hotellis, kui pärast pikka sõitu pealinnast minna veel oma suvila juurde muru niitma või muid toimetusi tegema,» tõdes maakler.

Nii on pealinnast pärit klientide hulk järjest vähenenud ja nende arvelt kasvanud Lõuna-Eesti inimeste huvi, kes teevad kinnisvaratehinguid panka kaasamata. Morose hinnangul tehakse kõigist tehingutest ligikaudu pool üksnes oma rahaga.

Korter ühe euro eest

Seejuures aitab Otepää kõrgele hinnatasemele kaasa lisaks piirkonna heale mainele korralikus seisukorras kinnisvara. Morosel on hea meel, et mitu kortermaja on saanud uue soojustuse, katuse või vahetanud küttesüsteeme. See üksnes hõlbustab hilisemat müügiprotsessi või üürilise leidmist.

Just kortermajade kehv seisukord on põhjus, miks väiksemates külades saab kinnisvara võileivahinna eest soetada. Näiteks on Helme vallas Linna külas müügil 63ruutmeetrine korter, mille hinnaks märgitud üks euro.

Helme vallavanem Tarmo Tamm usub, et antud juhul soovib omanik korteri ülalpidamiskuludest vabaneda. «Eks küttekulud tulevad peale. Kui inimene on välismaale tööle saanud, üritatakse jooksvaid kulutusi minimeerida,» arvab Tamm.

Ühiselamu munitsipaalkorteriks

Tamme sõnutsi varieeruvad probleemid piirkonniti. Näiteks Karjatnurmes on paneelmaja, mis lõigati kaugküttesüsteemist välja ja seal pole küttekehasid. Kuigi vallas on müügil ka teine alla 1000 eurone korter, usub Tamm, et üldpilt pole sugugi nii hull.

«Mina väidan, et Helme asulas pole ühtegi vaba korterit ja mujal on üksnes üksikud pinnad müügil,» kummutas vallavanem arusaama, nagu oleks Helme kutsekooli sulgemine tekitanud kinnisvaraturul krahhi.

Kutsekooli endise ühiselamuga on vallal tulevikus oma plaanid – see võiks olla kaugemalt vallas tööl käivatele inimestele elamispinnaks. «Näiteks OÜ Combiwood 140 töötajast käib mitu inimest väga kaugelt tööle ja võiksid vabalt elada kohapeal,» leidis Tamm.

Seni on vald üritanud endale kuuluvatest korteritest lahti saada ja on neid seetõttu ka ise ühe euroga üürilistele müünud. Nüüd kaalub aga vald võimalust Euroopa Liidu meetmete avanemise korral taotleda raha uute üüripindade tegemiseks.

Tagasi üles