Valga asemel Paldiski – piirilinn pääses baasidest väga napilt

Lepingu sõlminud välisministrid Karl Selter (kübaraga) ja Joachim von Ribbentrop (ees vasakul) Berliinis 7. juunil 1939 Foto: Saksa riigiarhiiv

Septembris möödus 75 aastat baaside lepingu sõlmimisest Eesti ja Nõukogude Liidu vahel. Nõukogude poole esialgsete nõudmiste järgi oleks Valka rajatud Vene sõjaväe ratsabaas. Kas sellisel juhul oleks valgalasi võinud tabada Paldiski elanike saatus?

Kuigi baaside lepingu sõlmimisest on möödunud juba kolmveerand sajandit, kerkib ikka küsimus: kas Eesti valitsus talitas õigesti, sõlmides Nõukogude Liiduga baaside lepingu ja lastes sellega sõjalise vastupanuta oma territooriumile võõrväed?

Seda küsimust on käsitlenud nii Eesti kui välisriikide ajaloolased, poliitikud, sõjateadlased. Eesti tolleaegseid riigitegelasi, eriti aga president Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhatajat kindral Johan Laidoneri on süüdistatud selle lepingu pärast lausa riigi reetmises. Mida oleks pidanud siis tegema tolleaegne Eesti valitsus?