Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Kampaania ärgitab mune maha võtma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Karu
Copy
Foto on illustreeriv
Foto on illustreeriv Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL), Varjupaikade MTÜ ja Tartu kodutute loomade varjupaik korraldavad 20.–31. oktoobrini kestva ühiskampaania «Munad maha!», mille eesmärk on propageerida koerte ja kasside steriliseerimist/kastreerimist.

Teavitustöö käigus jagatakse Viljandi, Pärnu, Valga, Võru, Tartu ja Lääne-Virumaa loomade varjupaikades vastavat infot ja oma ala spetsialistid lükkavad ümber loomaomanike seas levivaid müüte taolise operatsiooni kahjulikkusest.

Eesti loomade varjupaikades hukatakse aastas tuhandeid lemmikloomi, kes tekivad sel lihtsal põhjusel, et inimesed on jätnud oma lemmiku steriliseerimata/kastreerimata ja soovimatud järglased hüljatakse tänavale või metsa alla.

Paljud võtavad veel tänapäevalgi aga endale õiguse ise «probleem lahendada» ja hukkavad koerakutsikad ning kassipojad oma käega kodustes tingimustes. Loomakaitse liit tuletab meelde, et taoline tegevus on kehtivate seaduste kohaselt keelatud ja kriminaalkorras karistatav.

Viljandi, Valga, Võru, Pärnu ja Rakvere loomade hoiupaiku ühendava Varjupaikade MTÜ juhi Triinu Priksi sõnul kuuluvad nende varjupaigad loomakaitse liitu ja see kohustab neid veelgi rangemalt järgima halastuse ning hoolivuse põhimõtteid.

«Me ei soovi ruumipuuduse tõttu ühtegi looma eutaneerida, kuid ühiskonna teadlikkuse kasvades antakse aina enam tänaval uitavatest loomadest teada ja see seab varjupaigad suure surve alla,» tõdes Priks.

«Loomulikult kaasneb iga operatsiooniga, ka hamba välja tõmbamisega teatav risk, aga tänapäeva veterinaaria- ja meditsiini areng on võimalikud ohud viinud miinimumini,» ütlesTartu kodutute loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar. Ta kinnitas, et kodu- ja lemmikloomi on suguvõimetustatud juba sajandeid ning see on inimese ja looma kooseksisteerimiseks igati vajalik ning pea ohutu protseduur.

Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse liige Kadri Võrel sõnas, et  kastreerimine/steriliseerimine pikendab tegelikult ka lemmikloomade eluiga. Loomad muutuvad rahulikemaks, neil kaob vajadus kodust ära joosta ning teiste loomadega kakelda. Ka lõhnamärkide jätmise probleemi aitab operatsioon lahendada.

ELL kutsub loomaomanikke üles oma lemmikut steriliseerima või kastreerima, sest see hoiab ära soovimatute järglaste sünni, tänavaloomade arvu tõusu ning nendest vabanemise julmal viisil. Loom ja tema järglased on omaniku vastutusel ning steriliseerimise/kastreerimise läbi on võimalik vähendada tuhandete tänavale sattuvate hulkuvate loomade arvu.

Tagasi üles