Ärevad ajad saatsid tapamajja rekordhulga loomi

Atria Eesti ASi juhatuse esimees Olle Hormi muutus ettevõtte Eesti haru tegevust olulisel määral esialgu ei puuduta. Foto: Eleri Lõhmus/Valgamaalane

Septembris tappis Atria oma Valga tapamajas 10 616 looma, püstitades sellega rekordi. Ettevõtte juhi hinnangul suurendab nõudlust tapateenuse järel oluliselt muutunud turuolukord.

Rasketel aegadel on osa Eesti seakasvatajaid pööranud elusloomade ekspordi asemel senisest rohkem tähelepanu koduturule,» tõdes Atria Eesti ASi juhatuse esimees Olle Horm. «Ka Atria on Eesti talunikelt rohkem loomi kokku ostnud.»

Nii jättiski septembris ettevõtte tapamajja oma elu 9929 siga, kellest 2205 saabus väljastpoolt ettevõtte enda farme. Samuti tappis Atria kuu jooksul 687 veist.

Seakasvatajad ärevil

«Iseseisvates seakasvatajates tekitas tõsist hirmu võimalik areng, et keelatakse täielikult elus sigade väljavedu Eestist ning kaovad senised elussigade eksporditurud nagu Leedu ja Poola,» avaldas Horm veendumust.

Samas tunnistas ta, et väga suuri üldistusi siiski teha ei saa, sest september ongi lihatööstuse tapamajale traditsiooniliselt olnud väga töömahukas. «Kuigi vajadus tooraine järele on suurim suvel, siis loomade pakkumine on suurim reeglina septembrist novembrini.»

Ka Atria eelmine sigade tapmise kuurekord sündis septembris. «See oli 2003. aastal – 8876 pead,» sõnas Horm. «Veiste eelmine kuu tapmise mahurekord oli 2009. aasta septembris.»

Ka Otepää Lihatööstus Edgar OÜ omanik Maie Niit kinnitas, et september on neil alati töörohke. «Sügisel on kasvatajatel loomade praakimise aeg ja meil suurem tapmine.» Tänavust septembrit tema sõnul tapetud loomade hulga poolest eriliseks pidada ei saa. Ka ei olevat ettevõttes kuidagi tunda ei sanktsioonide ega seakatku mõju.

Hinnad languses

Ootuspäraselt langetab suurenenud pakkumine loomade kokkuostu hinda – eriti Atria-taolise suurettevõtte puhul. «Üldiselt käitub sigade varumishind hooajaliselt ja langeb alati pärast suve. Käesoleval aastal on liha hinna areng mõjutatud lisaks Venemaa impordipiirangutest ja piirkonnas levivast sigade Aafrika katkust,» selgitas Atria juht.

Maie Niidu sõnul Edgari kokkuostuhinnad viimaste kuudega eriti muutunud pole. Viis senti kilo pealt on odavnenud sigade ja kümme senti kilo pealt veiste kokkuostuhind. «Samas on kallinenud maitseained ja abimaterjalid,» viitas ettevõtte omanik sellele, et ega selline hinnamuutus ettevõttele oluliselt rohkem raha kätte jäta.

Paraku on importsealiha Hormi sõnul endiselt odavam kui kodumaiselt toodetud ning importtoorainet kasutavatel tööstustel on selge hinnaeelis. Sellest hoolimata lubab Atria juht, et kui vähegi võimalik, eelistab ettevõte kodumaist liha.

Maksimumi saavutatud pole

Kui rahutud ajad nii sanktsioonide kui katku tõttu püsima peaksid, võib juhtuda, et seakasvatajad lähikuudelgi rohkesti loomi tapamajja toovad. Hormi sõnul saaks Atria hakkama isegi siis, kui nende hulk veelgi suurenema peaks. «Praeguse töökorralduse juures on rakendatud umbes 85–90 protsenti tapamaja maksimumvõimsusest.»

Ettevõtte tapamaja ja külmhoone hingekirjas on umbes poolsada töötajat ja nende arv on aastaga kasvanud ühe või kahe võrra.

«Eelnevatel perioodidel ei töötanud tapamaja viis päeva nädalas ja sealseid töölisi kasutati ettevõttes ka muudel töödel. Nüüd on inimesed erialase tööga hõivatud ja otsime paari inimest juurde muudele abitöödele,» selgitas Horm töökorraldust.

Tema sõnul on tapamajas kaadri voolavus väike ja töökäte puudust ei ole. Samuti pole vabu töökohti tapatsehhis pakkuda Edgaril.