Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Sajad turismiarendajad kogunevad kogemusi vahetama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Karu
Copy
Via Hanseatica arendajate ja ettevõtjate nõupidamine Cesises august 2014.
Via Hanseatica arendajate ja ettevõtjate nõupidamine Cesises august 2014. Foto: Sille Roomets

Peterburis leiab 27.–28. oktoobril aset ülevenemaalise strateegiafoorumi konverents «Kultuur ja turism kui Läänemere regiooni äärealade arengufaktorid: Via Hanseatica kogemus». Jagatakse kogemusi Via Hanseatica kui rahvusvahelise turismimarsruudi arendamisest ning arenguvõimalustest Baltimaades.

Eesmärk on tutvustada tulemusi Via Hanseatica arendamisel, tõsta marsruudi nähtavust ning vahetada kogemusi rahvusvaheliste võrgustike loomisel. Lisaks jagatakse infot turismi arengusuundadest Eestis, Lätis ja Venemaal ning ideid tulevikuks.

Konverentsile on oodata sadu turismiarendajaid, kohalikke valitsusasutusi ning turismiettevõtjaid ja teenuste pakkujaid Eestis, Lätist ja Venemaalt. Osalejad saavad ühtlasi ülevaate, kuidas julgest ideest sai edukas turismitoode.

«Klastrid ja võrgustikud on äärealade arendamise võtmetegurid. Väga oluline on osapoolte koostöö. Via Hanseatica puhul on senine koostöö läinud uuele tasemele – lisaks avalikule sektorile on võrgustikus võrdse partnerina sees ka ettevõtjad,» selgitas projekti üldkoordinaator Sille Talvet.

Konverentsil kirjutavad kolme riigi esindajad alla ka koostöölepingule, mis tagab marsruudi edasi arendamine ka tulevikus. Via Hanseaticast loodetakse järgmise viie aasta jooksul luua Euroopas tuntud turismitoode ning arendada välja marsruudi osad Riiast Leedu ja Poola piirini, sealt edasi läbi Poola ja Saksamaa kuni Lübeckini.

Via Hanseatica ühendab Peterburi ja Lübecki, läbides vanu hansalinnu. Eestis algab see Narvast ning lõpeb Valgas. Käesoleva etapi jooksul arendati välja lõik Peterburist Riiani. Projekti rahastas osaliselt Euroopa Liit Eesti-Läti-Vene piiriülese programmist.

Tagasi üles