Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Juubilarist minister, kes naudib molutamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mart Juur on Otepää raamatukogu sage külaline, lahkudes suviti tavaliselt raamatuvirnaga. Kirjandusministril jagub raamatukogutöötajatele üksnes kiidusõnu: «Raamatukogus töötavad inimesed tunnevad oma ala suurepäraselt, teades oma auditooriumi väga hästi.»
Mart Juur on Otepää raamatukogu sage külaline, lahkudes suviti tavaliselt raamatuvirnaga. Kirjandusministril jagub raamatukogutöötajatele üksnes kiidusõnu: «Raamatukogus töötavad inimesed tunnevad oma ala suurepäraselt, teades oma auditooriumi väga hästi.» Foto: Henri Kõiv / Valgamaalane

Hiljuti tähistas portfellita kirjandusminister Mart Juur poole sajandi täitumist. Otepäält pärit juubilar ei defineeri ennast ei noore ega vanana, vaid nimetab end eatuks. «See tähendab seda, et saad osa noorusest, kuid mõistad ka vanaduse vilju,» selgitab Juur ise.

Soliidsele eale vaatamata ei plaani Juur lähiajal humoreskide asemel memuaare kirjutama hakata. Põhjus: see poleks eriti huvitav lugemine. «Mu enda elukäik on olnud hästi igav ja tavaline. Kui mul midagi erilist oleks öelda, siis võib-olla nende inimeste kohta, kellega olen kohtunud,» arvab kirjamees.

Kui Juur siiski peaks mälestusi heietama hakkama, tuleks tal tõenäoliselt alustada Vastse-Otepää algkoolist, mille ruumides möödus tuntud humoristi lapsepõlv. Ema Ilse oli sealse kooli õpetaja ning pere elas samas koolimajas kohe klassiruumi kõrval. Juur on hiljem meenutanud, et tal oli lihtne kooli minna – selleks tuli lihtsalt emale järgneda.

Märksõnad

Tagasi üles