Ma ei hakka arutlema, miks see juhtus ja millised olid põhjused. Täna, päev pärast kurba sündmust, ei ole selleks õige aeg. Seda enam, et oleme maakonnas nendel teemadel paljudel kordadel arutanud ja arutlenud.
Küll tahan aga suuremat tähelepanu suunata asjaolule, et selline juhtum mõjutab nii meie noori kui täiskasvanuid. Eesti ja eelkõige meie koolielu ei ole enam endine. Usun, et seda tunnetasid vanemad hommikul lapsi kooliteele saates, õpilased klassi jõudes ja õpetajad klassi ette astudes. Minu soov on eelkõige, et säilitaksime sel raskel hetkel rahu, kuid märkaksime üksteist.
Peame jõudma iga õpilaseni, lapsevanemani ja õpetajani, et hoomata nende muresid ja rõõme. Täna räägivad sellel teemal kindlasti paljud. Samuti usun, et ka Valgamaa koolis vestlevad õpetajad nendel teemadel nii omavahel kui lastega.
Viljandi tragöödia on põhjustanud palju kurbust ja muret. Ma palun, et oleksime empaatilisemad märkamaks üksteist. Peame olema ka maakonnas valmis selleks, et käitumised võivad olla seinast seina ja selle põhjus just nimelt Viljandi koolitragöödia. Taoliste seikade järel võivad meil kõigil tekkida erinevad emotsioonid: viha, kurbus, teadmatus, kartus.
Valgamaal on Innove Rajaleidja keskus, kuhu saavad pöörduda kõik need, kes soovivad rääkida Viljandimaa katastroofist tingitud hirmudest. Palun kõigil koolidel jagada nende spetsialistide kontakte nii õpilastele, lastevanematele kui koolipersonalile. Veel parem, kui sellised kontaktid on iga päev infotahvlil olemas.