Suvilarajoonis laiuvad päratud prahihunnikud

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuri prügihunnikuid võib Tambres kohata tihti. See pilt on tehtud kümmekond päeva tagasi.
Suuri prügihunnikuid võib Tambres kohata tihti. See pilt on tehtud kümmekond päeva tagasi. Foto: Marek Pihlak

Jalutuskäiku teinud Marek Pihlak sattus hiljuti Tambre metsas peale suurtele prügihunnikutele. Vähemalt osaliselt on nende tekkes süüdi ilmselt lähikonna elanikud.

«Kui läksin raudteest üle ja keerasin paremale Tambre suvilarajooni, siis avanes kurb ja hämmastav vaatepilt: prügihunnikud olid meeletud. Lausa uskumatu, et linna territooriumil midagi sellist võib olla,» kirjeldas Pihlak.

Ta tõdes, et vanasti olid selle tee ees paneelid. Pärast nende eemaldamist ongi olukord tema hinnangul tunduvalt hullemaks läinud.

Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu tunnistas, et linnas on mitu paika, kus prügistamisega alailma probleeme. «Kõige hullemateks on minu andmetel kujunenud just Tambre ja Võru tänava kant.»

Lahendust ei toonud ka konteinerite teisaldamine

Seejuures on Karu sõnul linnas hoogustunud pakendikonteinerite prügistamised ja kortermajade prügikonteineritesse võõraste jäätmete viimine. Seegi probleem olevat kõige hullem Tambres. «Pakendikonteinerite prügistamine sundis meid selleni, et pidime need ära viima rajooni keskelt ja asetama äärealadele. Kahjuks jätkus prügistamine sama hoogsalt.»

Keskkonnaosakonna juhi hinnangul tekitab Tambre puhul probleeme asjaolu, et tegemist on rajooniga, kus endised suvilad enamuses muutunud elamuteks. Kui paljudes tegelikult aastaläbi elatakse, on seejuures otseselt teadmata.

Karu usub, et osa sealseid elanikke taotleb vabastust korraldatud jäätmeveost, viidates sellele, et tegu on suvilaga, kus alaliselt ei elata ja kus seetõttu ei teki ka jäätmeid. Tegelikkus olevat tihti paraku hoopis teine.

Samas tunnistas ta, et väga raske on kindlaks teha, kas jäätmed pärinevad ainult otseselt Tambrest või tuuakse neid ka ümbrusest, sealhulgas linnast.

«Ehkki see on raskelt küll öeldud ja andku andeks need, keda see ei puuduta, kuid paljus on selle olukorra põhjustajad valetamine ning süüdimatus,» kõlas Karu karm hinnang.

Tema kinnitusel on linnavalitsus teinud pea kõik endast sõltuva, et prügilademed linnast kaoks. «Pakendikonteinerite võrgustik on loodud, korraldatud jäätmevedu olemas, jäätmejaam töötab, kodudesse on saadetud meelespeaga voldikuid, kuidas jäätmeid käidelda, on olemas kontaktid, kuskohast infot küsida,» loetles Karu.

Kontroll läheb rangemaks

Samas ei kavatse ei linn ega omavalitsuste liit tema kinnitusel siiski käsi rüppe lasta ega prügistajatel linnas võimust võtta. Nii on kavas teha täiendavalt teavitustööd ja kehtestada rangem kontroll. Ühe hea lahendusena näeb Karu prügistajate avalikustamist, paraku seab seadus sellele piirangud.

Olukorra parandamise heaks võivad tema kinnitusel oma panuse anda ka tavakodanikud, kui nad näevad, et keegi prügistab kuskil. «Võimalusel tehke pilti ja teavitage kohe numbril 1313 keskkonnainspektsiooni või saatke info Valga linnavalitsuse e-postile valgalv@valgalv.ee.»

Karu leiab, et prügistajate puhul on tegemist teatud mõttes suisa kurjategijatega, kellega peaks tegelema vastavad instantsid. «Piisavalt kaua on juba olnud seda Eesti Vabariiki ning samas ka seadusandlust, mida iga kodanik teadma peab. Neid, kes neid seadusi ja nõudeid eiravad, peab käsitlema ka teiste reeglite järgi. Ütlen kõigile tuntud pealkirja saatest «KAUA VÕIB!».»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles