Viimasel ajal on sagenenud sissemurdmised Valga eramutesse ja kortermajadesse. Valga politsejaoskonna juht Tiit Allik jagab nõuandeid, mida sellistel juhtudel teha ning kuidas oma vara kaitsta.
Murdvargad sunnivad inimesi olema hoolikamad ja nutikamad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Valgas on tõesti käimas sissemurdmiste laine?
«Fakt, et korteritesse sisse murtakse, on tõsi, ning tõenäosus, et neid lähiajal veel toimub, suur. Sissemurdmised hakkasid sagenema 2013. aasta oktoobrist. Sarnaste tunnustega kuritegude registreerimine lõppes märtsis. Selle aasta kevadel saime ühed korterivargad ka kätte.
Suvel kui väljas on pikalt valge, oli rahulik periood. Nüüd on õhtud jälle pimedad ja varguste laine septembri lõpust kasvanud. Oktoobrist praeguseni on maakonnakeskuses toimunud keskmiselt neli kuni viis sisemurdmist nädalas, kusjuures enam kui poolel juhtudest sageli midagi kaasa ei võetagi. Sama tendents oli ka eelmisel sissemurdmiste perioodil.»
Kas löögi all on pigem eramajad või korterid?
«Peamiselt on sisse murtud eluruumidesse, mis asuvad esimesel või teisel korrusel ning reeglina on sisenetud akna või rõduukse kaudu. Sisse on tungitud nii korter- kui ka eramajadesse. Määrav on olnud pigem maja asukoht ja majja sissepääsuvõimalus. Enamasti on seda tehtud maja pimedamast tagumisest küljest. Vargale ei ole oluline, millist tüüpi majaga tegu, vaid et tal oleks varjatud sissepääs ega oleks pealtnägijaid.»
Mis kellaaegadel on sissemurdmised aset leidnud?
«Üldjuhul õhtusel ajal alates kella 17st kuni 22ni, aga on ka erandeid. Eramutesse on sisenetud isegi päise päeva ajal.»
Kas viimaste juhtumite puhul võib tegu olla ühe ja sama inimese või grupiga?
«Kindlalt ei saa seda väita. Kontrollimisel on, kas ja millised nendest juhtumitest omavahel seotud võivad olla. Erinevatelt sündmuskohtadelt on menetlejad leidnud sarnaseid sissemurdmisriistade jälgi, ka sarnaseid jalatsijälgi. Ükski piirkond ei eristu, sissetunge on olnud üle linna ja ka naabermaakondades.»
Mida peaksid inimesed seoses sellise sissemurdmiste lainega tähele panema?
«Kindlasti tasub olla tähelepanelik. Võimalik sihtmärk ei ole ainult teie korter, vaid ka naabri oma. Varas või vargad on täiesti tavalised inimesed, võime neid iga päev tänaval kohata. Kui märkate sissemurdmist, tuleb sellest viivitamatult teatada ning sündmuskohta võimalikult vähe puutuda. Mitte hakata koristama ja asju ümber tõstma. Tuleb tagada sündmuskoha puutumatus politsei saabumiseni.
Tähelepanu tuleb pöörata kõigile ja kõigele kahtlasele, mis ümberringi toimub. Kortermajade tagumistel külgedel ja rõdude juures passivatest inimestest võiks teada anda.»
Mida saame ise oma vara kaitseks ära teha?
«Mõistlik oleks oma korter vastavalt võimalustele kindlustada. Eramajade juurde saab paigaldada liikumisanduriga valgustid, mis vargal tegutsemise ebamugavaks teevad. Siseruumideski võib kasutada kaameraid. Lihtsaim variant on tööle jätta näiteks mõni veebikaamera, mis kutsumata külalised salvestab ja hiljem tuvastada aitab.
Valdavalt on varaste eesmärk saada korterist sularaha ja väärismetalli. Seega ei tasuks suuri summasid kodus hoida. Võimaluse korral haaratakse kaasa ka suuremaid esemeid, nagu näiteks televiisor. Kodust pikemaks ajaks lahkudes tuleks sellest teavitada teile usaldusväärset isikut või naabrit.
Üks lihtne variant on ka kodust ära minnes mõni tuli põlema või raadio mängima jätta. Kindlasti ei tohi lahkudes jätta uksi või aknaid tuulutamiseks poikvele – see lihtsustab sissepääsuvõimalusi. Tasuks kaaluda ka kodu valve alla võtmist.»
Kas elanike teavitamine ja info jagamine on ka tulemusi andnud?
«Oleme inimesi vargustest teavitanud. Valga elanikud on sellest teadlikud. Nad on tähelepanelikud ja kevadel saimegi ühe grupi kätte just tänu valvsatele valgalastele. Siinkohal kiidan küll kohalikke elanikke, kogukonna kokkuhoidmine viib soovitud tulemusteni.
Tegevus murdvaraste tabamiseks käib. Oleme neid ka kinni pidanud, aga neid on rohkem ringi liikumas. Paraku kehtib varavastastes kuritegudeski seadus, et loodus tühja kohta ei salli – kui üks vargajõuk saab kinni peetud, täidavad selle koha sageli uued kurjategijad.»
Milliseid soovitusi veel annate?
«Politsei palub inimestel pöörata rohkem tähelepanu ühismajade koridorides või majade ümbruses askeldavatele võõrastele inimestele. Valga politseinikud annavad kõik endast oleneva, et selgitada välja kurjategijad, kes teiste kodudesse omavolilisi külastuskäike teevad ning piirilinna turvalisust sellisel moel mõrastada püüavad.
Kui jääb midagi kahtlast silma, tasub sellest kohe teada anda. Võimaluse korral võiks ka pilti teha, meelde jätta tunnusmärgid ning liikumissuund. Kindlasti ei tasu kontakti astuda ja oma elu ning tervist ohtu seada.
Politseisse võib helistada ka öösel, ei ole vaja oodata hommikuni. Mida varem me sündmuskohale jõuame ja selle fikseerime, seda parem. Igasugune info, mis võib viia kurjategija tabamisele, on teretulnud; iga vihjet kontrollitakse.»