/nginx/o/2014/09/18/3358453t1ha54b.jpg)
Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm «Hea avalik ruum», mille tulemusel loodetakse aastateks 2018--2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.
Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.
"«Hea avalik ruum" on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,» sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog.
Tema sõnul näevad omavalitsused keskväljakute ja peatänavate korrastamise taga otsest seost ka ettevõtluse arendamisega. «Paljudes linnades on kohalikud ettevõtjad seadnud linnajuhtidele tingimused, et kui linn korrastab keskväljaku ala, siis ettevõtjad investeerivad väljakut ümbritsevatesse ehitistesse ja toovad sinna oma ärid.»
Vellevoog lisas, et tegemist pole pelgalt keskuse nii-öelda kosmeetilise korrastamisega – et paneme uued pingid ja uue sillutise. „Arhitekti ülesandeks on avalik ruum mõtestada, leida see läbiv idee ja ruumilised lahendused, mille kaudu siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, anda linnale tagasi tema identiteet.»
«Tõrva omapäraks võrreldes paljude teiste Eesti linnadega on väga selgelt piiritletud kesklinn. Ajalooliselt on seda mõjutanud kolme suure – Pärnu, Tartu ja Valga -- suunda viiva tee ristumiskoht ja siin asuv vana kõrtsihoone on olnud Tõrva visiitkaardiks läbi aegade,» selgitas Tõrva linnapea Maido Ruusmann.
Ta lisas, et linna keskväljaku halb olukord on olnud omavalitsusele oluline probleem juba ligemale 20 aastat ning on muu hulgas takistanud väljaku ümbruses ettevõtluse arengut.
Tõrva on piirkonna tõmbe-, transpordi- ja teeninduskeskus, mistõttu on linna keskväljaku puhul Ruusmanni sõnul tegemist piirkonna jaoks väga olulise taristuobjektiga, mille kordategemine ühtviisi oluline nii elanikele, ettevõtetele kui ka meie külalistele.
«Tõrva on ka ajalooline suvituslinn. Seega ühe tüviteemana ootame, et suvituslinna lahendus oleks elemendina nähtav ka uues arhitektuurilahenduses. Ootame, et kavand oleks ka funktsionaalselt töötav, aga siiski vaatamisväärsus omaette ja oleks nii huvitav, et annaks Tõrvale uue ja meeldejääva näo,» lisas linnapea.
Praeguseks on EAL alustanud läbirääkimisi seitsmeteistkümne linna juhtidega. Linnade arhitektuurivõistlused kestavad 2015. aasta lõpuni, seejärel alustatakse võitjatega täpsemate projektide koostamist. Samaaegselt liiguvad väljavalitud kavandid rändnäitusena ringi üle kogu Eesti.
Avaliku ruumi projektid ehitatakse valmis aastatel 2018–2020. Raha nende osaliseks või täielikuks teostamiseks loodetakse leida Euroopa uutest regionaalarengu meetmetest, mille otsused selguvad 2015. aasta suvel.