Kalapüük Võrtsjärvel muutub odavamaks

Võrtsjärv Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valitsus kiitis heaks 2015. aastal kehtima hakkavad kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad, mis jäävad tänavusega võrreldes suures osas samale tasemele.

«Üldiselt võib öelda, et kalavarude seisund on mitmel pool paranemas ja seda näitavad ka püügimahtude suurenemised. Nagu ikka, sõltuvad kalapüügitasud eelmise aasta püügistatistikast ning tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest. Suures osas jäävad kõige enam kasutatavate püügivahendite, nagu nakkevõrgud, mõrrad ja kastmõrrad, järgmise aasta tasud võrreldes tänavusega samale tasemele, kuid mõnel juhul tõusevad,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Rannikumere piirkonnas loetelus olevast 42 püügivahendist 18 juhul on püügiõiguse tasud tõusnud. Ülejäänute osas jääb tasu samaks või isegi langeb.

Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel langevad mõrdade tasud, nii avavee kui mõrrajadade, samuti põhjanooda tasu. Angerjaveekogudel nagu osaliselt Valgamaal asuv Võrtsjärv, aga ka Kuremaa, Saadjärv, Kaiavere, Vagula langevad nii mõrdade kui nakkevõrkude tasud. Merel langevad kastmõrra tasud Pärnumaal, Läänemaal, Hiiumaal. Samuti langeb Pärnumaal nakkevõrgutasu. Avavee ja ääremõrdade tasud langevad Ida- ja Lääne-Virumaal.

Mõne püügivahendi puhul püügiõiguse tasu aga tõuseb. Näiteks tõuseb kastmõrra kasutamise tasumäär Ida-Viru maakonnas seniselt 60,34 eurolt 95,04 euroni. Teisteks suuremate tasu tõusudega püügivahenditeks on ääremõrrad Pärnumaal, avaveemõrrad Läänemaal ja põhjanoot Saaremaal. Teiste vahendite osas on tasude tõus väiksem.

Uuendusena jagatakse järgmise aasta püügivõimalused välja maakondadele ka veealade kaupa. Valitsus määrab mereala püügiruutudeks, mis arvestab ka maakonnapiire. Maakondade piirialadele jäävad ruudud on arvestatud mõlema maakonna nimistusse. Muudatuse tingis olukord, kus ühele maakonnale eraldatud püügivahenditega sai püüda teise maakonna rannaga piirnevale veealale, mis omakorda ohustas paikse eluviisiga rannikumere kalade varusid.