Kaamose vastu aitavad värske õhk, valgusteraapia ja tervislik toit

Sügismasenduses on raske helgeid hetki märgata, kuid ometi on nad olemas ka siis, kui varjud pikad. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Juba praegu tuleb paljudel tööle või kooli ning tagasi koju minna hämaras või suisa pimedas. Kellakeeramine on õhtusest valgest ajast veel paraja jupikese ära ampsanud ning paljud kurdavad sügismasendust.

Arengukeskuse Avitus kogemusnõustaja Ele-Reet Ehelaidi sõnul armastavad inimesed sügismasenduseks nimetada igasugust meeleolulangust, mis algab sügisel, kui päevavalgust üha napimaks jääb. Juhul, kui see juhtub korduvalt mitmel aastal ja pole seostatav muu kui aastaaegade vaheldumisega, võib tegu olla hooajalise depressiooniga.

Tavapärasest depressioonist ei erinegi see muul moel, kui et selle tulek ja minek oleneb aastaajast. Harilikult hakkab see leevenema, kui lumi tuleb maha ning valguse hulk suureneb, taandub aga lõplikult kevadel.

Kurb sündmus võib alateadvust mõjutada

Mõnikord on pimedast ajast tekkinud meeleolulangust raske eristada muudest psühholoogilistest teguritest. Näiteks võib minevikus just samal aastaajal kogetud traumaatiline sündmus alateadvusesse salvestuda ning sügiseste ilmadega iga kord justkui elustuda ning hakata meeleolu mõjutama.

«Minu tuttava vanatädi näiteks vihkab novembrit, see on üks pime ja kõle aeg,» räägib Ehelaid ning jätkab, et kui natuke sügavamalt meenutada, kaotas vanaproua oma tütre raskele haigusele just novembris. Pime aeg meenutab talle valu, mis on peidus kusagil sees.

Värske õhk aitab

Tõeline pimedast ajast põhjustatud sügismasendus tekib tegelikult mitmel põhjusel. Ühest küljest mõjutab meeleolu lihtsalt valguse puudumine, teisalt saame sügisel ja talvel vähem D-vitamiini, mida tasuks sel perioodil juurde võtta. See on vitamiin, mida meie nahk päikesevalguse käes toodab. On hea leida maksimaalselt võimalusi olla sügisese ja talvise päikese käes.

Kahjuks kipuvad inimesed halva ilmaga liialt toas istuma, kuigi tasuks isegi pilvise ilmaga valgel ajal võimalikult palju aega värske õhu käes viibida. Abiks on ka aktiivne füüsiline tegevus õues. Kui aga enamik päevast möödub töökohas, kuhu valgust ei paista, võiks proovida lõuna ajal väljas käia.

Osal juhtudel on sügismasendust leevendanud valgusteraapia, milles kasutatakse valgusravilampe, mis mõjuvad silma võrkkesta kaudu. Näiteks on soomlased, kes põhjapoolsemate asukatena valguse puudumisega meist rohkem hädas on, avastanud, et aju reageerib valgusele ka läbi kõrva.

Nii ongi leiutatud seade, mis näeb välja nagu kõrvaklappidega MP3-mängija, kuid muusika asemel suunatakse kõrvadesse valgus. See seade on valgusravilambist tõhusam ja oluliselt mugavam.

Perearst soovitab lihtsaid võtteid

Valga perearsti Külli Laugesaare sõnul on pimeda perioodi mõju inimestele erinev. Mõnele on see suurem, teine ei märka aga sugugi, et enesetunne oleks halvem. Suuremalt osalt on see tingitud päikesevaestest ilmadest. Laugesaare soovitused on õigupoolest tavapärased – sellised, mida me tegelikult ju kõik teame, kuid kipume unustama.

Tohter soovitab liikuda rohkem värskes õhus, õhtusel ajal viibida valgusküllases keskkonnas, samuti põletada küünlaid. Ka toitumisele maksab tähelepanu pöörata.

Süüa tuleks tervislikult – rohkem puu- ja köögivilja, lisaks võiks võtta ka D-vitamiini koos kalaõlikapslitega. Piisav puhkus, mille tagab õige unerežiim, on samuti vajalik.

Kõige tähtsamana rõhutas perearst aga suhtlemist ja selle positiivset emotsionaalset mõju meeleolule. «Oluline on muredest rääkida, mitte nendega üksi jääda,» rõhutab ta.

SOOVITUSED

.  Suhtu sügisesse kui rahulikku enesesse vaatamise aega. Sa ei peagi ringi sebima ja üliaktiivne olema.

.  Luba enda ellu midagi meeldivat ja toredat ning kindlasti puhkust, võta laadimisaega.

.  Tõmba latt allapoole ja ära püstita endale eesmärke, mida sa vähenenud ressursside tõttu täita ei suuda. Maailm ei kukusellest kokku!

.  Ole enda vastu kaastundlik ja leebe. Sisemisest kritiseerimisest depressioon kindlasti ei vähene.

.  Räägi oma mõtetest ja tunnetest lähedastega.

.  Võta appi keha. Mõõdukas ja meeldiv sport aitab organismis toota heaoluhormoone ning tõstab meeleolu.

.  Toitu tervislikult. Väldi rämpstoitu ja liigset suhkrut.

.  Söö vitamiine. Olulisemad on D-vitamiin, B-grupi vitamiinid, magneesium, omega-3 rasvhapped.

.  Suhtle inimestega, kes on sama probleemiga võidelnud, otsi  vajalikku teavet abivõimaluste kohta.

.  Kui tunned, et ei saa hakkama, otsi abi spetsialistidelt.

Allikas: Ele-Reet Ehelaid