Basseinides veel punane lipp ei lehvi

Pühajärve spaahotelli ujula.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Hoolimata terviseameti kodulehel rippuvast teatest, et mitme Valgamaa ujula vesi ei vasta normidele, ei tähenda see, nagu oleks seal ujumine keelatud.

Probleemsetena välja toodud hotelli Bernhard spaa ja Pühajärve spaa esindajad kinnitavad, et ujujate tervisele vesi ohtu ei kujuta.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Aune Annus-Urmet selgitas, et mõlema basseini proovi analüüsid näitasid, et normi ületas oksüdeeritavus, mis näitab vees lahustunud orgaaniliste ainete sisaldust.

«Orgaaniliste ainete rohke esinemine vees soodustab mikroorganismide ja vetikate kasvu, muudab vee hägusaks ning suurendab kloori tarbimist ning seotud kloori teket,» täpsustas Annus-Urmet.

Lisaks oksüdeeritavusele oli Bernhardi spaas probleeme ka vaba kloori ja pH osas. Vaba kloor on see osa kloorist, mida algselt vette lisatakse. Sellel on suur desinfitseeriv toime, hoides vee puhta ja selge. Samuti pole see veel reageerinud vees leiduvate orgaaniliste ainetega. Terviseameti kehtestatud vaba ja seotud kloori piirmäärad on sellised, mille juures on tagatud kõige efektiivsem basseinivee puhastamine ning suplejate ohutus.

Ujujad pesema

Annus-Urmeti sõnul ei tähenda piirmäärade ületamine kohe otsest ohtu suplejatele, kui just normi ei ületata väga suurelt. «Mõju tervisele sõltub ka inimese enda tundlikkusest, ujulas viibitavast ajast ja tegevuse intensiivsusest,» märkis ta.

Spaahotelli Bernhard omanik Madis Mutso ütles, et midagi katastroofilist lahti pole. «See on ainult mõne tilga kloori küsimus, mis tuleneb sellest, et meil on väike bassein ja doseerime käsitsi,» sõnas Mutso. Ta kinnitas, et ujula vesi ei kujuta klientidele mingisugust ohtu ja kaebusi külastajatelt pole nad saanud.

Probleeme vee kvaliteediga on olnud ka Pühajärve spaas, mille lastebasseinist 28. oktoobril võetud proovis ületas normi oksüdeeritavus. Pühajärve spaahotelli juhatuse liige Kirsti Lambot usub, et osalt on selles süüdi külastajad, kes ei järgi ujula kodukorda ega pese end korralikult enne basseini minekut.

«Väga suur osa kvaliteetse basseinivee tagamises on kõigil ujula külastajail: tuleb end hoolikalt enne vetteminekut ilma ujumisriieteta pesta, meik eemaldada ja ka juuksed kinni panna,» soovitas Lambot.

Amet piirdub märgukirjaga

Omalt poolt teeb Pühajärve spaa kõik, et vesi oleks kvaliteetne: kord kuus võetakse veeproove ja toimub ka ujula suurpuhastus, mille käigus vahetatakse välja nii mullivannide kui lastebasseinide vesi. Suure basseini põhi puhastatakse puhastuspäeval spetsiaalse seadmega.

«Oleme välja vahetanud mullivanni ja lastebasseinide UV-lambid, täiendanud kloori doseerimise automaatikaseadmeid, et tagada basseinide stabiilsemat veekvaliteeti,» loetles Lambot.

Sellest hoolimata on tema hinnangul peaaegu kõikides Eesti basseinides probleeme vee kvaliteediga, eelkõige selles osas, mis puudutab vaba ja seotud kloori piirmäärasid. Kuna Bernhardi spaas ei lisa kloori automaatika, võivad seal kõikumised olla suuremad.

Mutso kinnitas, et need hälbed on lühiajalised ja pole tervisele ohtlikud. «Pikaajalised hälbed võivad panna vohama baktereid ja mikroorganisme, kuid neid meil ei esine.» Seega pole mittevastav veekvaliteet basseinis võrreldav punase lipuga suvel rannas.

Annus-Urmeti väitel võib terviseamet basseini tegevuse ka peatada, kui piirnorme ületavad mikrobioloogilised näitajad või suures ulatuses kloor. Väiksemate rikkumiste korral tehakse ettevõttele märgukiri.

«Ettevõte peab kohe võtma tarvitusele meetmed veekvaliteedi parandamiseks. Juhul kui mittevastavusi ei likvideerita, on võimalik teha ettekirjutus ja kui seda ei täideta, jätkata menetlustoimingutega,» kirjeldas Annus-Urmet võimalikku menetlusprotsessi.

Tagasi üles