Valga haigla astus sammu TÜ kliinikumile lähemale

Valga haigla.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Möödunud nädalal sõlmitud kokkuleppe kohaselt suunab Tartu Ülikooli kliinikum oma esindaja Valga haigla nõukogusse ning tulevikus võib kliinikumist saada haigla omanik.

Üldhaiglate võrgustumine on Eestis täies hoos: esmalt omandas kliinikum aasta alguses 2 miljoni euro eest Võrus paikneva Lõuna-Eesti haigla enamusosaluse. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) on aga kaasatud Rapla ja Läänemaa haigla omanike ringi.

Nii on haldusreformi tervishoius hakanud vedama regionaalhaiglad koostöös sotsiaalministeeriumiga. Ministeeriumis valminud dokument «Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020» rõhutab küll maakondlike tervisekeskuste rolli esmatasandi tervishoius, kuid eriarstiabi osutamisel kasutatakse märksõnu «ratsionaalne ressursikasutus», «süsteemi jätkusuutlikkus» ja «võrgustikupõhine koostöö».

Lahendab arstide puuduse?

Asjaosalised on võrgustumist tutvustanud kui võluvitsa, millest võidavad kõik – nii majanduslikes raskustes hinge vaakuvad ja arstide nappuse käes kannatavad maakonnahaiglad kui patsientidega ülekoormatud  regionaalsed pädevuskeskused ehk PERH ja kliinikum. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste väitel on eesmärk säilitada eriarstiabi kättesaadavus maakonna elanikele vajalikus mahus.

Samas võidakse eriarstiabi osutada ka pädevuskeskuses. «See otsustatakse koostöös lähtuvalt eriala spetsiifikast ja teenuse vajadusest antud erialal,» selgitas Paluste.

Sellega seadustatakse paratamatust, sest juba ammu on maakonnahaiglatel probleeme eriarstide palkamisega. Valga haiglas on ligi 40 protsenti arstidest niinimetatud külalisarstid. Haigla nõukogu esimees Margus Lepik tõdes, et personal üha vananeb, kuid noori arste on Valka meelitada äärmiselt raske.

Võrgustumine peaks sellele probleemile Lepiku hinnangul lahenduse pakkuma, võimaldades kliinikumi arstidel tööaega Valga ja Tartu vahel jaotada. Paluste sõnul tagab jagatud personal eriarstidele pädevuse säilimiseks vajaliku kogemuse. «Haiglad on personaliressursi osas paratamatult konkurendid,» märkis Paluste. Uues kavas asendub konkurents koostööga.

Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto ei julge siiski lubada, et maakonnahaiglate personaliprobleemid haiglate lõimumise järel kaoksid, sest arstid tegutsevad koormatuse piiril. Ka Lõuna-Eesti haiglasse on kliinikum suunanud peamiselt residente ja neid, kes sellega isiklikult nõustunud. Seejuures tegid Võru ja Tartu selles vallas koostööd pikalt enne ühinemisotsust.

Võrgustumine tagab euroraha

Einasto näeb võrgustumise eelisena haiglasüsteemi jätkusuutlikku arengut. Seni on haiglad võidelnud eksistentsi nimel, mille kõige markantsem näide on võidurelvastumine ehk kalli tehnoloogia muretsemine. Seda selleks, et pakkuda teenuseid, mida pikas perspektiivis ei õnnestu soovitud koguses nagunii osutada, kuna patsiente napib. «Nii on seadmed alakoormatud ja haiglatel liisingumaksed kaelas,» kirjeldas Einasto võidurelvastumise tagajärgi.

Aktiivse võrgustumise peapõhjus on ikkagi raha. Töö- ja tervishoiuminister Urmas Kruuse on öelnud, et haiglad, kes võrgustuvad, on eelisseisundis investeeringuteks Euroopa raha taotlemisel. Euroopa regionaalarengu fond on eraldanud Eestile ligi 131 miljonit eurot, millest iga võrgustumisega liituv väikehaigla saab miljon eurot investeerimistoetust.

Ka Einasto tunnistas, et mängus on euroraha. «Kui on otsustatud, et investeeringud tulevad läbi kompetentsikeskuste ja selleks on kliinikum, kellele antakse raha, et Valka investeerida, siis loomulikult on Valga haiglal pragmaatiline huvi olemas.»

Miks peaks maakonnahaigla investeeringud käima läbi kompetentsikeskuse? Einasto sõnul omavad nemad tervikpilti piirkonna tervishoiusüsteemist. «Meil on küllaltki hea koostöö kõigi maakonna haiglatega praktilisel haigete ravimise tasandil. Seetõttu on investeeringute suunamine läbi kompetentsikeskuste üsna mõistlik ja loogiline,» arvas Einasto.

Ka Paluste tuletas meelde enam kui kümme aastat tagasi koostatud haiglavõrgu arengukava, milles piirkondlike kompetentsikeskuste vastutusalaks määrati vähemalt pool Eestit.

Esimene samm

Lepik kinnitas, et nii kliinikumi kui Valga haigla enda soov on, et Valka jääks praeguste teenustega üldhaigla. Vähemalt esialgu, sest tulevik sõltub arstide ja patsientide arvust. Einasto arvates võib elu ise areneda sedamoodi, et eriarstil pole mõtet iga nädal maakonda sõita, vaid tema vastuvõtul saab käia üle nädala või kord kuus. «Niisama istuda pole ju mõtet,» leidis Einasto.

Lõuna-Eesti haigla teenuste pakett pole liitumise järel igatahes muutunud ning ministeerium lubab, et ööpäev läbi pakutav arstiabi jääb maakonnakeskustesse tulevikus kindlasti alles.

Kuigi möödunud nädalal astuti sammuke liitumisele lähemale, on käte löömiseni veel pikk tee. Ka Võrus alustati läbirääkimisi 2006. aastal ja liitumist valmistati ette aastaid. Einasto ütleb, et praegu ollakse Valgas alles huvide kaardistamise etapis ning läbirääkimisteks ei saa toimuvat veel nimetada. Oma esindaja suunamine nõukokku on mõistlik esimene samm, aidates kliinikumil end paremini kurssi viia haigla toimetuste ja vajadustega.

Nii on ka edasised sammud veel ebaselged. Lepiku sõnutsi võib kliinikum ühe tulevikustsenaariumi kohaselt omandada osaluse Valga haiglas, kuid aktsiate väärtust ja müügihinda pole veel arutatud.

«Kõik sõltub sellest, kas Valga linn otsustab kaasata kliinikumi haigla omanikeringi. Kui jah, tuleb teada, palju aktsiaid võõrandatakse,» lisas Lepik. Einasto lubas, et kindlasti ei saa kliinikumist tulevikus haigla ainuomanikku. Seni on maakonnahaiglate enamusaktsionäriks saadud kuni kahe miljoni euro suuruse investeeringu käigus.

Tagasi üles