Päevatoimetaja:
Mati Määrits

President Ilves aastavahetusel: Eesti tulevikule on tähtsad haridus, julgeolek ja inimeste toimetulek

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Lea Margus
Copy
President Toomas Hendrik Ilves.
President Toomas Hendrik Ilves. Foto: Kristjan Teedema

Ma tänan kõiki, kes usuvad Eestisse ja on Eestit oma tööga paremaks muutnud. Ilma teieta ei tuleks me toime.

Tere õhtust, armsad kaasmaalased.

Ma loodan, et olete sel aastanumbri murdumise ajal teile oluliste inimeste läheduses. Olgu või oma mõtetes.

Selles aastas oli puudutusi: laulupeo ülevus, filmi „Mandariinid“ võidukäik, Võromaa suitsusaunaloo jõudmine UNESCO kultuuripärandisse, Rasmus Mägi Euroopa meistrivõistluste hõbemedal... Oli ka erakordselt hea seenesügis.

Ent lõppevasse aastasse vaadates on meie pilgus muretki. Me soovime ärevate aegade hajumist. Rohkem kindlustunnet.

2014 pani kogu Euroopa proovile. Julgeolekukord, mis pidas vastu isegi Külma sõja ajal, kukkus kokku. Sest üks riik siinsamas meie kõrval ründas oma naaberriiki. Euroopa tegi proovi läbi ning näitas ühtset meelt annekteerijale vastu seistes.

Lõppev aasta pani ka Eesti proovile. Praegu on meie julgeolek koostöös sõpradega kindlam kui kunagi varem. Meil on põhjust olla enesekindlad. Eesti on kaitstud.

Eesti tuleviku jaoks on kolm tähtsat märksõna. Nendeks on haridus, julgeolek ja inimeste toimetulek.

Õpime. Igaüks meist ja iga päev. Ärgem leppigem poolikute rehkendustega. Kaasaegne haridus ja haritud inimesed on targa Eesti vundament. Siis suudame teha otsuseid, mis muudavad Eesti edukamaks ja Eesti tuleviku kindlamaks igaühele, kes siin elab.

Haritus tähendab ka avatust. Avatust maailmale, avatust dialoogile ja vaidlustele. Haritud inimene ei karda teistsuguseid arvamusi, ta ei lasku sallimatusesse ja kolklusesse. Ei sallimatus ega vaen ole jõud, millega edasi minna.

Parlamendivalimiste eelsed kuud on poliitikute ja valijate nõudliku kahekõne aeg. Siin ei ole suletud ega keelatud teemasid. Meil tuleb rääkida sellestki, milline on õige maksupoliitika ja kas senises peaks midagi muutma. Millist riiki suudab meie rahvas ülal pidada, kuidas ergutada ettevõtlust ja ettevõtlikkust.

Valijail soovitan nõuda erakondadelt vastuseid: mis on nende valimislubaduste hind, miks on neil just sellised eelistused ja kust kõigeks raha tuleb. Peame Riigikokku pürgijatelt häälekalt küsima: kuidas suurendada inimeste kindlustunnet, nii argielus kui ka laiemalt? Ilma selleta on 1. märtsil keeruline valida.

Head sõbrad, Eesti julgeolek ei kätke vaid sõjalist riigikaitset, see hõlmab turvalisust avaramalt. Julgeolek tähendab ka mõistvat ühtehoidmist. Eesti on tõeliselt kaitstud siis, kui me teame, et kõik on olulised – sõltumata päritolust, soost, rahvusest.

Eesti on teinud ja teeb suuri asju, Tiigrihüppest e-residentsuseni. Kuid suuri asju tehes tuleb meil riigina märgata ka inimesi siinsamas lähedal. Küsimus on igaühe toimetulekus, hakkamasaamises.

Eesti suur ja hea asi on kõik inimesed, kes siin elavad. Eesti on nende jaoks, meie kõigi jaoks. Hea elu ei ole lihtsalt head asjad. Hea elu on hea, sõbralik ja toetav elukeskkond. See on turvatunne eakatele, lastele, erivajadustega inimestele. Noortele, õpetajatele, politseinikele. Turvaline tunne kõigile.

Ma tänan kõiki, kes usuvad Eestisse ja on Eestit oma tööga paremaks muutnud. Ilma teieta ei tuleks me toime. Tugevnev vabakond, kaitseliitlased, vabatahtlikud päästjad ja ka iga töö hästi tegijad, lähedased ja sõbrad oma toetusega– me vajame teid kõiki.

Eestit ja maailma puudutavate soovide kõrval on meil oma isiklikud unistused, mille täitumist loodame. Olgu 2015 nii suurte kui ka väikeste soovide täitumise aeg meile kõigile.

Head uut aastat, armas Eesti rahvas.

Märksõnad

Tagasi üles