/nginx/o/2010/08/26/422702t1he31c.jpg)
Valga maavanem Margus Lepik, maasekretär Tõnis Lass, projektijuht Sille Roomets ja projekti koordinaator Margit Säre osalesid 16.–18. augustil Eesti-Läti projekti «ViSoEst by bike» käigus kolmepäevasel õppereisil Soomes. Tutvuti Soome jalgrattaturismi arenguga, jalgrattateede infrastruktuuri ja nende arenduse ning haldamise küsimustega.
Kohtuti Helsinki linnavalitsuse, Soome Omavalitsuste Liidu, Soome Turismiameti, Soome Hostelite Assotsiatsiooni, Porvoo linnavalitsuse ja jalgrattaturismi arendusega tegelevate organisatsioonide esindajatega.
Lisaks testiti jalgratastel nii Helsinki jalgrattateid (ligi 38 km) kui asulaväliseid kergliiklusteid (ligi 50 km). Arutati projektiga seonduvaid küsimusi, sealhulgas käsiraamatu ja brošüüri trükkimist, jalgrattamarsruudi ning -turismi edasist arendamist.
«Imetlust pälvis soomlaste oskus ja tahe propageerida jalgratast kui liiklusvahendit. Jalgrattaturism on hea võimalus nii oma rahvale aega veeta kui väliskülalisi juurde meelitada. Soome ei ole nagu Eestigi traditsiooniline jalgrattamaa, teadlikult on vastavaid teid asulates planeeritud viimased 20 aastat. Tuleb tunnistada, et edukalt,» ütles
Margus Lepik.
Maavanem lisas, et nii Helsinkis kui teistes Soome suuremates linnades on leitud sobiv kompromiss sõidukite, jalgrataste ja jalakäijate vahel. Nii tema kui teised jalgrattateid testinud tõdesid, et kaherattalise sõiduvahendiga on muu hulgas võimalik täiesti ohutult liigelda ka Helsinki kesklinnas.
«Eestis tuleb suuremates linnades kindlasti veel palju ära teha, et jalgrattast saaks linnakeskkonda sobiv liiklusvahend. Head eeskuju näitab Porvoo linn, kus uue elurajooni planeerimisel antakse jalgrattaliiklusele autode ees selge eelistus,» täpsustas Lepik.
Reisiseltskond tõdes, et asulavälised jalgrattateed on Eestis paljuski paremas seisundis, kui Soomes, kus need on rajatud aastaid tagasi ja hakkavad juba väsima.
Reisist võtsid osa 8 Eesti ja 11 Läti turisminduse- ja omavalitsuste spetsialisti.