Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Aile Viks: kui millestki väga unistad, on sellel kalduvus täituda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oma pühendumuse eest noortetöösse on Aile Viksi pärjatud 2012. aastal Valgamaa noortesõbra tiitliga ning 2014. aastal sai tema käima lükatud õpilasmalev ka aasta teoks noorsootöö vallas. Naise enda sõnul aga kuulub suurem au tema selja taga seisvatele fantastilistele noorsootöötajatele.
Oma pühendumuse eest noortetöösse on Aile Viksi pärjatud 2012. aastal Valgamaa noortesõbra tiitliga ning 2014. aastal sai tema käima lükatud õpilasmalev ka aasta teoks noorsootöö vallas. Naise enda sõnul aga kuulub suurem au tema selja taga seisvatele fantastilistele noorsootöötajatele. Foto: Ülla Tamm

Aile Viksiga Valgamaa partnerluskogus kohtudes meenub kohe seesama energiline naine, kellega olen kokku puutunud nii Tankla õpilasmalevaga seotult kui Valgamaa noorte suvekoolis. Tegemist on naisega, kes sõprade sõnutsi ei karda suuri asju ette võtta ning kes selle asemel et viriseda, otsib lahendusi.

Viks elab maalilise Nõuni järve ääres koos – nagu ta ise ütleb – täitsa vahva ja toreda mehe ning kahe tütrega, kes on talle kõige tähtsamad. Nagu korralikus maaperes, on seal veel koer ja kaks kassi. Kuigi vahepealsed õpingud ja elukorraldus naise koduvallast Paluperast mõneks aastaks eemale viisid, on ta ikka tee tagasi leidnud.

«Lapsepõlv oli mul pigem tagasihoidlik. Vaheajad möödusid maailma parima vanaema juures maal talutöid tehes ja olin paras pujään. Mõnikord korraldasin sekeldusi, ise aru saamata. Mul on kolm õde ja vend. Üks õdedest elab teisel pool Nõuni järve ning kui tuleb tahtmine külla minna, astun paati ja sõuan teisele kaldale.»

Märksõnad

Tagasi üles