Millist Riigikogu tahame?

, pensionär Võrumaalt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kõrvalseisjal on huvitav vaadata, kuidas kulgeb kandideerijate Kolgata tee Riigikokku. Ajakirjanikud, lauljad, pillimehed ja muud organiseerijad on avalöögi  juba teinud. On selge, et nad kõik trügivad lootuses sisse saada, kuna arvavad, et rahvas usub nende siiraid kavatsusi muuta rahva elu paremaks: likvideerida vaesus, tõsta palku ja sündivust, peatada väljaränne ja taastada demokraatia.

Täpselt niimoodi vastas üks kandideerija-ajakirjanik, kui talt küsiti, mida tegema ta sinna läheb. Ilus vastus. Kuidas aga seda teha, jättis küsija küsimata. Ja vaevalt, et vastajal vettpidav vastus olemaski oleks olnud.

Trügitakse aga ikka, arvates, et küll me seal midagi ikka ära teeme, peaasi, et rahvas meid usuks ja valiks. Pärast on meie elu tipp-topp: kõrge palk, suured kuluhüvitised, pikad puhkused, tasuta välisreisid. Tagasikutsumist pole ka karta ja kui enam teist korda tagasi ei valita, siis kuus kuud ikka täispalk ja loomulikult kõrge personaalpension.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles