N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maakond paistis silma stabiilsusega

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Maakond paistis silma stabiilsusega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuritegevus kasvas mullu kuues maakonnas, langes kaheksas ja jäi tunamullusega võrreldes samale tasemel ühes maakonnas, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Enim kasvas kuritegevus Saaremaal, kus süütegude arv suurenes koguni 25 protsenti. Hiiumaal ja Tartumaal oli kuritegevuse kasv vastavalt kaheksa ja seitse protsenti, Raplamaal viis, Järvamaal neli ning Viljandimaal neli protsenti.

Kuritegevus langes enim Põlva ja Võru maakonnas, vastavalt 19 ja 18 protsenti. Läänemaal oli langus 12, Lääne-Viru maakonnas 11, Harjumaal kaheksa, Pärnumaal kuus ning Ida-Virumaal ja Jõgevamaal kolm protsenti. Kuritegevus jäi mullusega samale tasemele Valga maakonnas.

Elanikkonna hulka ja kuritegevuse arvu arvesse võttes on kõige kriminogeensem piirkond jätkuvalt Ida-Virumaa, kus 100 000 elaniku kohta jääb kuritegude arv vahemikku 323–382. Sama näitaja kehtib ka Tallinna kohta, samas kui mujal Harjumaal on see näitaja 202–261.

Kuritegevuse suhtarvu osas eristub teistest maakondadest ka Põlvamaa, kus 100 000 elaniku kohta jääb süütegude arv vahemikku 262–322.

Kuritegevus langes mullu rekordiliselt madalale tasemele, justiitsministeeriumi andmetel toimus 37 787 süütegu. Võrreldes tunamullusega registreerisid uurimisasutused mullu koguni 1844 süütegu vähem.

Märksõnad
Tagasi üles