Korter Valgas maksab üle 10 korra vähem kui pealinnas

Foto: Arvo Meeks

Kortereid on Valgamaal müügis küll rohkesti, kuigi aastaga on neid vähemaks jäänud, üüriturg aga sootuks kokku kuivanud. Samas ületab äripindade üürile pakkumine tunduvalt nõudluse.

Pindi Kinnisvara Valga kontori maakleri Hans Heinjärve sõnul oli 20. jaanuari seisuga kontoril pakkuda 57 korterit, 55 maja, viis suvilat, 15 maatükki ja kaks majaosa. Enamik neist asub Valgas. Üürile oli anda aga ainult üks kolmetoaline korter. Äripindu oli 61, neist enamik üürimiseks.

Maakleri sõnul Valgamaa kinnisvaraturul aastataguse ajaga eriti muutusi pole. «Juba 2010. aastast peale on korteri ruutmeetri hind püsinud muutumatuna madalal tasemel ehk 100 euro ümber,» selgitas Heinjärv. Kuigi stardipositsioon korterite erastamisel oli omal ajal kõigil eestimaalastel võrdne, on Valgamaal kinnisvara väärtus suuremate linnadega võrreldes üle kümne korra madalam.

Üüriturg olematu

Üürikorteritest rääkides ütles Heinjärv, et pakkumine on olematu. «Poolest detsembrist siiani ei olnud pakkuda ühtegi, just täna (20. jaanuaril – S. L.) tuli üks ja juba tunti selle vastu ka huvi.»

Heinjärve ennastki üllatas eelmisel aastal sõlmitud üürilepingute väike arv. «Kui tavaliselt oleme neid aastas sõlminud 40 kuni 60, siis eelmisel aastal ainult 21, nendest äripindade rente seitse,» nentis Heinjärv. Tema sõnul võetakse viimasel ajal kortereid rendile pikemaks ajaks.

Üürilepingute arvu vähenemist on kindlasti mõjutanud ka kinnisvarafirma suunitluse muutus. Nimelt on loobutud tegelemast veneaegsete, 30–40 aastat remontimata ja ka puumajades asuvate korterite üürilevõtmisest. «Taoliste korterite üürijate kontingent on keeruline ning probleemid kiired tekkima. Seetõttu olemegi nende üüripakkumistest loobunud,» kinnitas Heinjärv.

Korralike korterite üürihind on Valgas 100–200 eurot kuus ja tavaliselt ei sõltugi see niivõrd tubade arvust kui seisukorrast ja mööbli olemasolust. Tema sõnul on aga Valgas võimalik üürida eluaset ka hinnaga 50–80 eurot kuus, kõik sõltub üürilevõtja rahalistest võimalustest ja soovidest. «Kuna pakkumine üüriturul on vähenenud, on korralike korterite üürihind isegi veidi tõusnud.»

Äripindade ruutmeetri üürihind kõigub poolest eurost kuni kaheksa euroni. «Kuigi eelmisel aastal leidis mõnigi Valga äripind üürniku, on jätkuvalt pakkumine nõudlusest suurem, mis ka hinnad madalal hoiab,» selgitas Heinjärv.

Küll pani maakler inimestele südamele, et üürileandja ja üürnik peaksid sõlmima juriidiliselt korrektse lepingu, kus kirjas mõlema õigused ja kohustused. «Meie juurde võib alati tulla lihtsalt ka nõu küsima, mitte ainult lepingut vormistama.»

Hinnas ühetoalised korterid

Korterite ostust rääkides tõdes maakler, et suurim nõudlus on endiselt ühetoaliste järele. Eelmisel aastal sõlmiti kinnisvarafirma vahendusel 30 müügilepingut, millest seitse olid seotud ühetoaliste korteritega.

Ühetoalised kaua müügis ei seisa. Reeglina soovivad neid osta lapsed oma üksikuks jäänud vanematele, kes maal enam hakkama ei saa.

Kinnisvarahinnad on Valgas soodsad ostjatele, kuid mitte omanikele. Keskmine ruutmeetri müügihind oli näiteks detsembris Valgas 86 eurot. Ühetoalise korteri saab kätte hinnaga 3000–4000, kahetoalise 3000–7000, kolmetoalise 7000–13 000 ja neljatoalise 9000–14 000 eurot.

«Valga on väga piirkonnatundlik ning lisaks korteri seisukorrale sõltub hind asukohast. Nõutum piirkond on Pedeli ääres ja õmblusvabriku ümbruses. Eelmise aasta kalleim korter, mille müüsime, maksis 14 000 eurot ja see oli neljatoaline,» lisas Heinjärv. «Erandeid on ka. Olen kuulnud, et eraisikult eraisikule müüdi eelmisel aastal Valgas ära korter, mis maksis 20 000 eurot,» nentis ta.

Küll on selge, et ahikütte ja kuivkäimlaga eluasemete vastu ostjate huvi puudub. Ta lisas, et puumajades asuvaid mugavusteta kortereid polegi kuigi mõttekas kinnisvarafirma kaudu müüa, kuna vahendustasu moodustab ostuhinnast poole.

Kui oma kinnisvara müüa plaanitakse, tuleb arvestada 11 kuni 14 korda madalama hinnaga kui näiteks Tallinnas ja Tartus. Heinjärve sõnul pakuvad pea iga teist müüki tulevat korterit pärijad, kes elavad ise mujal ja soovivad kinnisvara kiiresti müüa. «See on üks põhjus, mis lööb keskmise hinna alla, sest neid tehinguid on päris palju.»

Maakleri arvates on kinnisvara muutnud meid sunnismaisteks, sest selle müügist saadava rahaga pole võimalik mujal endale korterit ega maja soetada. «Meie piirkonnaga samasse hinnaklassi jääb ehk ainul Ida-Virumaa kinnisvaraturg.»

Majade müügiturg unine

Kontor vahendas möödunud aastal viie maja, nelja talu, kahe suvila, ühe garaaži, ühe krundi ja kahe äripinna müüki. Majade müügiturg on maakonnas unine. Hinnavahemik oli mullu 15 000 kuni 60 000 eurot. Kõige rohkem tuntakse huvi majade vastu hinnaklassiga 20 000 ümber.

«Valgamaal on rahapuudus. Kel raha on, sellel on tavaliselt ka kõik juba olemas,» tõdes Heinjärv. Tema sõnul ei ole ka pangad oma laenuandmise tingimusi sugugi lõdvemaks lasknud. Viiest soovijast saab laenu üks.

Eelmisel aastal olevatki seepärast mitu tehingut tehtud notariaalse järelmaksugraafikuga. «Kahjuks soovib enamik omanikest raha kiiresti kätte saada ja pole ootamisega nõus. Minu praktikas on ainult üks taoline juhus ebaõnnestunud, kus noored majaomanikud ei suutnud kohustusi täita ning maja läks omanikule tagasi,» rääkis Heinjärv.

Müügihinnad on maakleri sõnul enam-vähem stabiilseks muutunud. «Valga õnnetus on müüdavate korterite suur hulk, mis toob kaasa madalad hinnad. Suured käärid on ka soovitavate müügihindade ja tegeliku ostuhinna vahel,» sõnas ta. Omanike ootused on tavaliselt hulga kõrgemad, näiteks detsembris sooviti saada korteri müügil 183 eurot ruutmeetrilt, ostuhind oli aga 86 eurot. Sama seis on ka majade puhul.

Ka Tõrva piirkonnas on kinnisvaraturg loiuvõitu. Kortereid ja maju on müügis üksikuid ning huvi tuntaksegi  peamiselt majade ostu vastu. Korterite üüriturg on Tõrvas olematu, ega huvilisigi eriti pole. Hinnaklassilt on Tõrva kant sarnane Valgaga.

Otepää piirkond eristub ülejäänud maakonnast oluliselt ning seal on kinnisvarahinnad ligilähedased Tartuga. Korterite ja majade müügihindades ei prognoosi maakler ka selleks aastaks erilisi muutusi.