Skip to footer
Päevatoimetaja:
Arved Breidaks
Saada vihje

Kultuuripealinn: enda näitamisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Mutli

Homme jõuab Euroopa kultuuripealinna linnade tuur Valga linna. Enne ollakse läbi käidud Haapsalust, Pärnust ja Tartust ning minnakse edasi Narva, Jõhvi, Paidesse ja Rakverre. Nii viiakse ellu üks kultuuripealinna keskne põhimõte: see ei tohi jääda Tallinna-keskseks, vaid selle ideed, korraldust, erinevaid üritusi tuleb tutvustada teisteski Eesti linnades. Nii nagu Tallinn on osa Eestist, on seda ka kultuuripealinn.

Miks just Valga nii-öelda väljavalitute sekka on arvatud, võib uudishimulik küsida. Eks seepärast, et oleme veendunud: maakonnas, kus toimub suvise Eesti muusikaelu üks tähtsündmusi – Leigo järvemuusikafestival –, elavad kultuuri hindavad ja sellest osa saada soovivad inimesed.

Euroopa kultuuripealinna aasta alguseni on jäänud vaid veidi alla nelja kuu. Ent töö ürituste ja kogu aasta õnnestumise nimel on käinud mitu aastat ning selles on osalenud sajad inimesed, kokku on kogutud tuhanded omanäolised ideed.

Need ideed on vormunud kultuuripealinna programmiks, mis avalikkusele kättesaadav olnud juba alates Tallinna päevast, mis toimus 15. mail. Need, kes väidavad, et ei tea suurt midagi – kui üldse – kultuuripealinna üritustest, lugegu ajalehti, avagu Tallinn2011 veebikülg või heitku pilk Tallinn 2011 kultuurikalendrile, mis täieneb iga päevaga.

Kes aga paberilt sõrmega järge tahab pidada, sellele ilmub oktoobris kultuuripealinna programmi täistrükis. 10. septembrist saab aga teavet ka Tallinnas Rotermanni kvartalis avatavast infokeskusest.

Pole kahtlustki, et järgmisel aastal Tallinnas sündiva 251 kultuuripealinna projekti seast leiab igaüks oma. Ei leia vaid see, kes kultuuripealinnast ja -sündmustest ei huvitu. Võib aga julgelt väita, et mittehuvitatud on vähemuses.

Tõestuseks mõelgem näiteks Tallinna lauluväljakule, mis alati rahvast täis, kui toimumas laulupidu. Pole kahtlustki, et nii on see ka 1.–3. juulini 2011 toimuval järjekordsel koolinoorte laulu- ja tantsupeol, kus paljude kooride ja tantsurühmade seas kohal ka Valgamaa esindajad.

Kultuuripealinna programmi arvustajad on leidnud, et selles on palju vanu olijaid ja vähe uusi tulijaid. Ent kas tõesti peaks hästi sisse töötanud ja publikumenu nautivate Simpel Sessioni, Birgitta Festivali, PÖFFi, noorte laulu- ja tantsupeo asemele sõna otseses mõttes leiutama uued üritused?

Kultuuripealinna meeskond on valinud teise tee: tõstnud kilbile seda, mis meil juba on väärtuslikku ja mille poolest oleme tuntud Eestist kaugemalgi, ning püüdnud leida nende kõrvale omanäolisi ideid, mida realiseerida.

Üks omanäolisi näiteid on paari aasta jooksul Eestis ja võõrsil end juba edukalt tõestanud Tallinn Music Week, millesarnast üritust kultuuripealinna toetuseta poleks. Sel suvel alustas pealinnas Katusekino, milleta nüüd enam pealinna kultuurisuvesid ettegi kujutadagi ei oskaks.

SEB Tallinna Sügisjooks saab kultuuripealinna sihtasutuse toel juba nädala pärast Tallinna maratoniks, olles üle väga pikkade aastate Eesti ainus täispikk, 42 kilomeetrit mööda mereäärt kulgev maratonidistants.

Ja uusi algatusi tuleb veel ja veel. Helilooja Erkki-Sven Tüür kirjutab Tallinna kui kultuuripealinna auks uue teose kammerkoorile ja kammerorkestrile, mille esiettekanne jõuab Daniel Reussi dirigeerimisel 10. märtsil 2011 Eesti Rahvusringhäälingu raadioprogrammi «Muusikalinn Tallinn» osana üle terve Euroopa.

20.–28. augustini toimub aga 1000 km pikk teatetants. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatav üritus saab alguse Tallinna Raekoja platsilt ning läbi tantsitakse kõik Eesti maakonnad.

Need on vaid paar näidet programmist. Tõsi, vastandlikud: ühel juhul saab nautida maailmatasemel kontserti, teisest saab aga osa võtta iga tantsuhuviline.

Selles näites peitubki kultuuriprogrammi põhiidee: näidata väljapoole meie kultuurielu värvikirevat palet ning pakkuda siinmail elavatele inimestele osasaamisrõõmu. Euroopa kultuuripealinnast ei kujune eliidiprojekt, vaid ühist ideed kandev sündmustesari, kuhu oodatud igaüks.

Kultuur kutsub!

Kommentaarid
Tagasi üles