Tervisehädade taga võib peituda hallitusseen

Lisaks seentele võivad ruumidesse kolida ka teised organismid. Selline näeb välja ruum, mille on vallutanud vetikad. Foto: Eesti Mükoloogiauuringute Keskus

Olgu tegu kodu, kontori, lao või mõne muu inimese kasutatava hoonega, hallitusseened on seal alati olemas, kinnitab biokahjustuste ekspert Kalle Pilt.

Inimese tervisele mõjuvadki hallitusseened enamasti õhu kaudu. Eesti mükoloogiauuringute keskuse ehitusinsener Kalle Pilt täpsustas, et hallitus on teaduskeeles mikroseente koloonia. «Mikroseened ei moodusta silmaga nähtavaid viljakehasid. Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa, vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks,» lausus ta.

Mõnikord jäävad ka kolooniad märkamatuks, sest hallitusseened on leidnud sobiva koha paljunemiseks toanurka paigutatud kapi taga, kiviplaatides, krohvis, vaipades, laeplaatides või soojustusmaterjalides.

Hallitusseente kolooniate mõju inimesele sõltub Pildi ütlust mööda sellest, millised hallitusseened ja missuguses koguses ehitises on.

Mükoloogiauuringute keskus loeb soojal ajal ehk kevadest sügiseni hallitusseente normaalseks hulgaks siseõhus hulka, mis on välisõhu omast väiksem. «Hallitusseente hulka õhus mõõdetakse PMÜ/m³ kohta, mis on pesa moodustavat ühikut ühes kuupmeetris õhus. Talvel võiks see jääda alla 300,» täpsustas Pilt.

Samas toob ta esile, et kõik sõltub ikkagi hallitusseene liigist: Stachybotrys chartarum avaldab inimese tervisele mõju, kui pesa moodustavate ühikute hulk ühes kuupmeetris ületab 200.

Kalle Pilt kinnitas, et paljud hallitusseened on tugevad allergeenid, mis mõjuvad hingamisteedele halvasti kuni astma sümptomiteni välja. Seda eeldusel, et nende kogus õhus ületab tervisele ohtliku piiri.

Organismi satuvad nad eelkõige hingamisteede kaudu, põhjustades mürgitusi, ärritusnähte, allergiat ja infektsioone.

Kalle Pilt sõnas, et kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle 70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Seevastu suhtelise niiskuse langemisel alla 30 protsendi enamiku mikroseente kasv peatub.

Pilt on täheldanud, et kui kütteperioodil kipub õhuniiskus olema inimesele liiga kuiv, jäädes 25 ja 40 protsendi vahele, siis suvel ja sügisel on suhteline õhuniiskus ruumides sageli seente arenguks sobiv.

Osaühingu Lokaator juhataja Andres Minn tõi näite, et kindel märk liigniiskusest on see, kui 20kraadise temperatuuriga toas ei kuiva pesu ööpäevaga ära.

Tema kogemust mööda on siis toas niiskusprotsent üle 60. See on juba soodne tingimus, et tekkida võiks hallitus, rooste ja kopitanud hais. «Õhk on siis toas rõske,» märkis ta.

Et märjad aknad ja aknalauale kogunev vesi on märk liigniiskusest, arvatakse sageli ka, et sama kõnelevad jäälilled akna seespool. Mitte alati. Kui aken on seespoolt väga kõrgelt jääs, võib Minni ütlust mööda olla tegu pigem ehitusveaga. «Akende ümbrus võib olla halvasti ära tehtud,» täpsustas ta.

Kalle Pilt täiendas, et paneelmajade viimasel korrusel on hallitusseente kolooniad sagedased just seetõttu, et talvel on ruumide sisetemperatuur kõrge ja välistemperatuur madal. «Juhul kui seinte ja katuslae soojustamisel pole seda asjaolu arvestatud, hakkab toaõhus leiduv niiskus kondenseeruma seina- ja laepindadele ning loob nii ideaalse keskkonna hallitusseente kolooniate tekkeks,» selgitas ta.

Pilt peab õigemaks soojustada seina väljastpoolt, sest see viib kastepunkti ehk koha, kus vesi kondenseerub, väljapoole ja kondensaadi tekke võimalused sisepinna lähistel vähenevad.

Samasugust nähtust võib tema kogemust mööda täheldada akende ümbruses, välisseinte nurkades, laeäärtes ja paljudes teistes kohtades, kus soe ja külm õhk ruumi sisepinnal kokku puutuvad.

Samuti on Pilt täheldanud, et näiteks vannitoa ventilatsiooni kasutavad inimesed liiga lühikest aega. «Saunas, duširuumis, vannis, basseinis ja teistes kohtades, kus inimene kasutab lahtist vett, tuleb lasta ventilatsioonil töötada ruumi täieliku kuivamiseni, mitte ruumi kasutamise lõpetamiseni,» soovitas ta.

Andres Minn kasutab oma Nõmme kodus normaalse niiskustaseme hoidmiseks õhukuivatit, mis liigvee endasse imeb. Ta on pannud tähele, et töötav seade lisab iga kuu elektriarvele 10–15 eurot.

Minn täpsustas, et esimesel paigaldusjärgsel nädalal võib õhukuivati ka rohkem elektrit tarbida, samuti niiskematel aastaaegadel. Seevastu soojade suveilmadega pole vaja seda üldse järel hoida. «Eks ta natuke ka soojendab õhku,» lisas Minn.

Seega sõltub hallitusseente kolooniate teke ruumides inimestest. Kui mingil põhjusel on hallitusseened hakanud muret tegema, soovitavadki eksperdid esmalt põhjused kõrvaldada ja seejärel paraneb olukord iseenesest. «Kui te ise probleemist jagu ei saa, pidage nõu spetsialistiga,» julgustas Pilt.

Hallituse ennetuse võimalused

Järgi hügieeni! Kuigi hallitusseened võivad vajaliku kätte saada isegi veepiisast, aitab hallituse levikut vähendada ruumide hoidmine puhtana orgaanilistest jäätmetest. See tähendab, et toiduvalmistamisel tuleks kasutada tõmbekappi, kust orgaaniliste ainete rohke ja niiske aur hoonest välja juhitakse, koristada korrapäraselt, kontrollida toiduainete säilivusaegu ja natukegi riknenud toiduained kohe ära visata, tühjendada prügikaste.

Õhk olgu jahe ja kuiv! Hallitusseentele on optimaalne kasvutemperatuur vahemikus 20-30 kraadi. Väldi töö-, puhke- ja eluruumides ning üldkasutatavates hoonetes ülekütmist.

Kardinad eest! Hallitusseentel ei ole vaja kasvuks hapnikku ja enamik hallitusseeni ei vaja oma elutegevuseks ka valgust. Päikese UV-kiirguse lainepikkused on enamikule mikroseentele surmavad, kusjuures on seeneniidistik UV-kiirgusele tundlikum kui eosed.

Tuuluta tube! Ruumide tuulutamisel tunneme värske õhu lõhna, mis tegelikult ongi osooni lõhn. Ja kuigi osoon laguneb siseruumides umbes 20 minutiga hapnikuks, piisab sellest, et hallitusseente kogust õhus vähendada. Ruumide tuulutamine ja ventilatsioon aitavad vähendada nendes ka õhuniiskust.

Allikas: Eesti mükoloogia­uuringute keskus